Lecithin sojaletsitiini kapslid

Sojauba on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on kaks kuni viis ovaalset ja läikivat uba. Sojaletsitiin mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises, mistõttu soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse. Letsitiin sarnaneb oma ehituselt rasvadega ning on oluline rakumembraani koostisosa. 

Lecithini kasulikud omadused:
• loodusliku letsitiini allikas
• toetab mälu ja mõttetegevust
• toetab keskendumisvõimet
• närvisüsteemi tugevdamiseks
• valmistatud mahe sojaõlist

Kasutamissoovitus

1kapsel päevas. Mitte kasutada mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise ning tervisliku elustiili asendajana! Mitte ületada päevast annust! Hoida lastele kättesaamatus kohas! Mitte tarbida, kui esineb talumatus toote üksikute koostisosade suhtes! 

Koostis: sojaletsitiin, želatiin, glütseriin, vesi. Üks kapsel sisaldab 1200mg sojaletsitiini.

A.VOGEL 

Šveitsi loodusraviarst ja füsioterapeut Alfred Vogel oli veendunud, et Looduse jõud on nii terve kui ka haige inimese jaoks suure tähtsusega. Ühena vähestest arstidest leidis Alfred Vogel algusest peale, et täisväärtuslik toit on tervise ja heaolu eeldus ning rakendas seda põhimõtet aktiivselt ka ravimisel. Kõik A.Vogeli tooted on 100% mahetoodang ja valmistatud taimedest, mis pärinevad mahepõldudelt. Tootmiseks kasutatakse vaid värskeid taimi, sest vaid värskes taimes on säilunud taime kogu ravijõud.

Alfred Vogel'i üle 70 aasta pikkune ravikogemus ja selle tulemusena tekkinud terviklik lähenemine inimese tervisele on tänapäeval A.Vogel'i toodete aluseks.

Letsitiini mitmekülgne kasulikkus: ajule, südametööle ja ainevahetusele

Letsitiini koostis ja tähtsus keharakkude toimimisel

Letsitiin on lipiidide ehk rasvainete rühm, mida leidub näiteks sellistes toiduallikates nagu munakollases, kalas, piimas ja sojaubades. Selle peamisteks koostisosadeks on fosfolipiidid, rasvhapped ja koliin. Letsitiini on hädavajalik kõikide meie keharakkude ehituseks ja toimimiseks.

Letsitiini fosfolipiidid on olulised rakumembraanide koostisosad, mis määravad rakkude läbilaskvuse ja reguleerivad seega toitainete ja jääkainete liikumist rakkude vahel. Samuti on letsitiini fosfolipiidid vajalikud närviimpulsside edastamiseks erinevate kehaosade vahel. Lisaks sellele aitavad letsitiini rasvhapped kaasa rasvade ainevahetusele ning koliin on oluline närvisüsteemi normaalse toimimise seisukohalt.

Kuna letsitiin on nii mitmekülgne ühend, siis on selle puudujääk organismis seotud paljude terviseprobleemidega. Letsitiini ebapiisav tase võib põhjustada näiteks kroonilist väsimust, keskendumisraskusi, ärrituvust, sapikive ja kolesteroolitaseme tõusu.

Letsitiini mõju ajutegevusele

Letsitiini tähtsus ajutegevuse seisukohalt on väga oluline. Umbes kolmandik kogu organismi letsitiinist paikneb meie ajus, kus see täidab mitmeid olulisi funktsioone.

Esmalt aitab letsitiin varustada ajurakke hapnikuga, toetades seeläbi nende normaalset funktsioneerimist. Lisaks sellele kasutatakse letsitiini kehas atsetüülkoliini sünteesimiseks, mis on üks peamisi närviimpulsse vahendavaid ühendeid. Atsetüülkoliini tase ajus mõjutab otseselt meie kognitiivseid võimeid, mälu, tähelepanu ja emotsioone.

Lisaks aju ainevahetusele toetab letsitiin ka üldist närvisüsteemi toimimist. See aitab kaasa närvirakkude uuenemisele ja parandab närviimpulsside edastamist erinevate kehaosade vahel. Seetõttu võib letsitiini tarvitamine olla kasulik ka närvivalu, jäsemete tuimuse või koordinatsiooniprobleemide korral.

Letsitiini roll südame-veresoonkonna tervisele

Letsitiini positiivne mõju avaldub ka südame ja veresoonkonna tervise seisukohalt. Selle peamine mehhanism seisneb letsitiini võimes reguleerida rasvade ainevahetust organismis.

Letsitiini koostises olevad fosfolipiidid aitavad kaasa kolesterooli sujuvamale transpordile läbi vere ja kudede. Selle tulemusena väheneb halva ehk LDL-kolesterooli tase veres ning paraneb hea ehk HDL-kolesterooli tase. Samuti aitab letsitiin ennetada sapikivide teket, kuna see seob kolesterooli ja kiirendab selle eritumist kehast.

Lisaks soodustab letsitiin vere voolavust, vähendades veresoonte toonust ja südame löögisagedust. See aitab omakorda langetada vererõhku ja vähendada koormust südamele. Mõningad uuringud on näidanud, et letsitiin võib olla abiks nii kõrge vererõhu kui ka südamepuudulikkuse korral.

Letsitiini positiivne mõju avaldub ka üldisele veresoonkonna tervisele. See aitab ennetada arterite lupjumist ja parandab verevarustust organitesse. Seetõttu võib letsitiini regulaarne tarvitamine olla kasulik nii südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel kui ka nendega toimetulemisel.

Letsitiini mõju ainevahetusele ja maksafunktsioonidele

Letsitiinil on oluline roll ka organismi üldises ainevahetuses, eriti rasvade ja kolesterooli reguleerimisel. Selle põhimehhanismiks on letsitiini võime parandada rasvade transporti veres ja kudedes.

Letsitiini fosfolipiidid aitavad pakkida rasvad nii, et need saavad liikuda veresoonkonnas ja jõuda sinna, kuhu vaja. See hoiab ära rasvade liigse kuhjumise maksa ja teistesse organitesse. Lisaks kiirendab letsitiin ka rasvade lõhustamist ja eritumist kehast.

Selle tulemusena aitab letsitiin vähendada halva kolesterooli taset veres ning soodustada hea kolesterooli hulga suurenemist. Samuti aitab see ennetada maksarasvumist ja toetada maksa detoksifitseerimise funktsioone.

Letsitiini positiivne mõju avaldub ka seedetrakti tervisele. Selle emulgeerivad omadused aitavad parandada toitainete imendumist ja seedimist. Lisaks on leitud, et letsitiin võib leevendada mõningaid seedetrakti häireid, nagu haavandilise koliidi sümptomeid.

Letsitiini kasulikkus naha ja juuste tervisele

Letsitiini hüved ei piirdu ainult sisemiste organite ja süsteemidega. See ühend osutub kasulikuks ka meie naha ja juuste tervise seisukohalt.

Letsitiini antioksüdantsed omadused aitavad kaitsta nahka vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. See parandab naha üldist seisundit, leevendab aknet ja aitab hoida nahas niiskust. Samuti on leitud, et letsitiin võib aidata vähendada juuste väljalangemist.

Letsitiini rakendatakse ka paljudes naha- ja juuksehooldusproduktides just selle mitmetahuliste kasude tõttu. Nii aitab see toota siledat ja elastset nahka ning säravaid, tugevaid juukseid.

Kuigi letsitiini tarvitamine toidulisandina ei pruugi üksi lahendada kõiki naha- ja juukseprobleeme, võib see siiski olla üks osa terviklikust lähenemisest nende probleemide leevendamisel.

Letsitiini kasulikkus immuunsüsteemile ja reproduktiivsusele

Lisaks aju, südame ja ainevahetuse toetamisele on letsitiini kasulikkus täheldatud ka immuunsüsteemi ja reproduktiivfunktsiooni seisukohalt.

Letsitiini fosfolipiidid ja koliin aitavad taastada meie kaitsjate - lümfotsüütide ja makrofaagide - funktsioone. See suurendab üldist immuunvastust haigustele ja parandab organismi võimet toime tulla vabade radikaalide ja mürkidega.

Letsitiini allikad toidus

Letsitiini leidub naturaalsel kujul paljudes toiduainetes, mida saab hõlpsasti oma igapäevases toidus kasutada. Peamised letsitiini allikad on:

• Munakollane - üks rikkalikumaid looduslikke letsitiini allikaid
• Sojaubade ja sojaõli tooted - sojaoad on üks peamisi tööstuslikke letsitiini allikaid
• Kala ja mereannid - eriti rasvane kala nagu lõhe, tuunikala ja makrell
• Pähklid ja seemned - päevalilleseemned, mandlid, sarapuupähklid jt.
• Piim ja piimatooted - eriti juust ja või
• Maks ja teised organid - väga kõrge letsitiinisisaldusega toidud

Lisaks leidub letsitiini ka teistes toiduainetes nagu teraviljad, kaunviljad, kartulid ja paljudes taimsetel õlidel põhinevates toodetes.

Seega on letsitiini saamiseks oma igapäevases toidus palju erinevaid võimalusi. Olulisim on jälgida, et toit oleks võimalikult mitmekesine ja sisaldaks rikkalikult letsitiini allikaid.

Letsitiini tarvitamine toidulisandina

Kuigi letsitiini saab piisavas koguses ka tavalise toidu kaudu, võivad mõned inimesed vajada seda lisaks toidulisandina. Selleks võivad olla olukorrad, kus organism ei suuda ise piisavas koguses letsitiini toota või vajadus selle järele on suurenenud.

Letsitiini toidulisandeid müüakse tavaliselt kapslitena. Levinumad on sojaletsitiin ja päevalilleletsitiin.

Letsitiini tarvitamiseks toidulisandina soovitatakse tavaliselt 1200-1500 mg päevas.

Letsitiini toidulisandid võivad olla abiks näiteks juhul, kui esineb märke letsitiini puudusest nagu krooniline väsimus, keskendumisraskused või kolesteroolitaseme tõus. Samuti võivad need olla kasulikud suurema vaimse või füüsilise koormuse korral.

Letsitiini kõrvalmõjud ja ohutus

Üldiselt peetakse letsitiini ohutuks ja hästi talutavaks toidulisandiks. Selle tarvitamine ei ole seotud tõsiste kõrvalmõjudega isegi suurtes annustes.

Mõnel juhul võib letsitiini tarvitamisel siiski esineda kõrvaltoimeid nagu kõhuvalu, kõhulahtisus, täiskõhutunne või iiveldus. Seetõttu on mõistlik alustada väiksemate annustega ja jälgida, kuidas organism sellele reageerib.

Samuti võib letsitiin mõjutada vere hüübimist, mistõttu on oluline konsulteerida arstiga, kui tarvitate samaaegselt ka verehüüvimist mõjutavaid ravimeid.

Üldiselt on letsitiini tarvitamine siiski ohutu ja selle kasud kaaluvad üles võimalikud kõrvalmõjud. 

Letsitiini Tarvitamise Soovitused

Letsitiini saab tarbida nii toidust kui ka toidulisandina. Optimaalse kasu saamiseks on oluline järgida mõningaid soovitusi:

• Püüa tarvitada letsitiini sisaldavaid toiduaineid regulaarselt, nagu munakollane, kala, pähklid, seemned ja sojatooted.
• Kui vajad lisaks letsitiini toidulisandina, alusta väiksemate annustega (nt 1200 mg päevas) ja jälgi, kuidas organism sellele reageerib.
• Vali kvaliteetsed letsitiini toidulisandid, mis on valmistatud usaldusväärsetest allikatest nagu soja või päevalill.
• Konsulteeri enne letsitiini tarvitamise alustamist arsti või toitumisnõustajaga, eriti kui sul on mõni kroonilisem terviseseisund.
• Ära ületa tootja soovitatud päevast annust, kuna suured kogused võivad põhjustada kõrvaltoimeid.

Letsitiini tarvitamine nii toidust kui toidulisandina võib olla suurepärane viis toetada oma organismi tervist mitmetes valdkondades. Selle kasutamisel tuleb aga jälgida oma keha reaktsioone ja vajadusi.