Kindlasti oled sa kuulnud ja lugenud erinevaid soovitusi probiootikumide võtmise kohta. Need eri variandid võivad ajada pea segi ja teha otsustamise, kas ja millal ikkagi probiootikume võtma peaks, väga raskeks. Selle artikliga tahan välja tuua seitse põhjust, millal sa võiksid lisaks tavapärasele toidule võtta lisaks ka probiootikume. Siit leiad ka soovitused, kuidas kõige parem probiootikume manustada oleks, et neist ka tõesti kasu oleks. Kui see tundub sinu jaoks huvitav, siis jätka lugemist!
Antud artiklist leiad vastused järgnevatele küsimustele:
- MIS JUHTUDEL PEAKSID VÕTMA PROBIOOTIKUME
- MIKS ME PEAKSIME TARBIMA PROBIOOTIKUME TOIDULISANDINA JUURDE, KUI OLEME TERVED?
- PROBIOOTIKUMIDE MANUSTAMINE
- PROBIOOTIKUMIDE VALIMINE JA HOIUSTAMINE
Võid liikuda ka kohe vastava sekstiooni juurde - kliki pealkirjal oleval lingil ja see viib sind kohale.
Mis on probiootikumid?
Kõige lihtsam selgitus, mis mina olen probiootikumide kohta leidnud, on:
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses manustatuna tervisele kasulikud
Ehk probiootikumid on erinevad bakterid, mis elavad meie sees ja aitavad toime tulla haigustekitajatega. Kuigi paljude jaoks võivad bakterid seostuda halbade asjadega, siis see pole alati nii. Tegelikult on inimeses, tema sünnihetkest alates, oma bakterite kooslus, keda tal on eluks väga vaja. Samuti on inimesed läbi sajandite tarbinud erinevaid toite, mis sisaldavad eluks vajalikke baktereid. Probiootikum tähendabki tegelikult “elu poolt” - ehk olles täielik vastand antibiootikumile - mis tähendab “elu vastu”
Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mis annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel.
Peamiselt inimese une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pärast võitlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete eraldamisega verre, et toita ja kaitsta peremeesorganismi (inimest). Need sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta.
Mis juhtudel peaksid võtma probiootikume
Järgnevalt toon välja 7 põhjust, mille puhul sa võid abi saada probiootikumidest. Kas siis toidulisandina neid juurde võttes või lihtsalt looduslikke probiootilisi toite süües. Meie kehas (ennekõike soolestikus) elavad head bakterid ja kogu meie organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et nad mõjutavat viimaste teadusuuringute järgi isegi meie kesknärvisüsteemi ja aju, meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jõudlust igapäeva eluga hakkama saamisel jpm.. Näiteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja ärevushäired olevat kõik seotud häirunud seedesüsteemiga. Seda fakti teades, kõlab üsna loogiliselt, et meie tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast.
- Antibiootikumide kuur - probiootikumid manustatuna antibiootikumi kuuri ajal ennetavad antibakteriaalsest ravist põhjustatud kõhulahtisust. On ka arvatud, et probiootikumid aitavad kiirendada normaalse mikrofloora taastumist pärast antibiootikumi kuuri. Seega, kui sul on hetkel käsil antibiootikumide kuur või oled seda hiljuti läbinud, siis võib probiootikumidest ka sulle palju abi olla. Paljudel inimestel lööb antibiootikumide võtmine kohe seedimise paigast ära, häiritud võivad olla ka teised kehas toimuvad tavalised protsessid. Selle põhjuseks on asjaolu, et antibiootikumid tapavad nii head kui halvad bakterid sinu organismis. Kuid ilma heade bakteriteta ei suuda organism enam hästi funktsioneerida, sealhulgas toitu seedida. Nii ongi kasulik viia organismi juurde häid baktereid probiootikumide näol. Kuid siinkohal tuleb jälgida kindlasti probiootikumide manustamist - selle kohta leiad häid nippe seda artiklit edasi lugedes.
- Toidumürgitus - probiootikumid suurendavad heade bakterite osakaalu organismis ja võivad leevendada toidumürgituse kulgu. Toidumürgituse korral on sinu organismi sattunud kahjulikud aineid/halvad bakterid/viirused. Kui su organismis pole piisavalt häid bakterid, et nendega võidelda, siis sa haigestudki. Et kiirendada toidumürgitusest taastumist on kasulik viia organismi juurde häid baktereid ehk probiootikume. Ehk kui oled söönud halvaks läinud toitu, siis esmalt tarvi piisavalt vedelikku (vesi, taimeteed) ja vajadusel pöördu kindlasti ka arsti poole, kuid koos vedelikuga manustatud probiootikumid võivad sinu enesetundele leevendust tuua. Lisaks toidulisandina võetavatele probiootikumidele võib püüda tarbida ka probiootilisi toite, kui enesetunne seda lubab.
- Seedeprobleemid - meie organismi rikutud mikrofloorast tingitud häired löövad üldiselt esimesena välja seedimises. Heade bakterite arvu tõstmisega saab tuua tagasi tasakaalu ja leevendada seedeprobleeme. Seega kui sul on pidevalt probleeme seedimisega (kõhukinnisus, kõhulahtisus, gaasid), siis võib selle üheks põhjuseks olla see, et heade bakterite hulk sinu organismis ei ole piisav. Probiootikumid toetavad seedimist, tootes spetsiaalseid ensüüme, mida organism vajab toidu seedimiseks, lõhustamiseks, lisaks aitavad nad parandada vitamiinide ja mineraalide imendumist. Hakates võtma probiootikume, siis lisaks tuleb kindlasti üle vaadata oma menüü. Kui toitumine pole mitmekülgne ja tasakaalustatud, siis pole ühestki toidulisandist abi.
- Nahaprobleemid - Nahk on meie suurim organ. Nahk ja kõhu mikrofloora on omavahel tihedalt seotud. Tasakaalus kõhu mikrofloora peegeldub säravpuhtal nahal. Aga ka vastupidi - põletikuline soolestik väljendub põletikulisel nahal. Ehk kui sul on nahaprobleemid (nt. akne), siis tasub mõelda, kuidas parandada oma kõhu heaolu. Saades taas paika oma kõhu mikrofloora võivad nii mõnedki, kohati lausa müstilisena tunduvad, nahaprobleemid iseenesest kaduda.
- Meeleoluhäired - järjest enam seostatakse meeleoluhäireid (sh. stress ja depression) soolestiku mikrofloora tasakaalutusega. Loomulikult on meeleoluhäiretel ka rohkelt teisi põhjuseid, kuid probleemid on tihti omavahel seotud. Pingeline periood tööl või koolis viib tihti ebaregulaarse või ebatervisliku söömiseni, mille tulemusena taas heade bakterite osakaal meie organimis väheneb. Selle tulemusena saab organism kätte vähem talle vajaliku toitaineid. Energiatase väheneb ja keha reageerib sellele veel jõulisemalt ning stressitase taas tõuseb. Probiootikumid aitavad kõhus taastada heade bakterite osakaalu, mis omakorda võib aidata tõsta seratoniini ehk õnnehormooni taset. Ehk kui sul on stressiga toimetulekuga probleeme või lihtsalt meeleolu on väga muutlik, siis võib taas põhjus olla seedesüsteemi mikroflooras.
- Immuunsusprobleemid - kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus ning just head bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini haigustekitajate vastu. Nende hulgast sõltub, kui hästi suudab sinu organism vastu panna neile halbadele bakteritele või viirustele. Kindlasti oled kuulnud või ka ise kogenud olukordi, kus terve pere jääb haigeks, välja arvatud üks pereliige. Tihti ongi sellel ühel tugevam immuunsüsteem. Aga ilmselt on tema organismis ka rohkem häid baktereid, kes suudavad haigustekitajatega võidelda ning enamuses olles peale jääda.
- Pärmseeneprobleemid – organismis vohav pärmseen (samuti mikroorganism) võib tekitada erinevaid naha, küünte ja limaskesta probleeme (nt suusoor, kõõm, valgevoolus, küüneseen jne.). Probiootikumid aitavad organismil saavutada uuesti mikrofloora tasakaalu ja kontrolli pärmseene üle. Võidavad need bakterid, keda on organismis rohkem. Seega peame organismile probiootikume juurde anda, et head bakterid võidaks.
Meie tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast!
Need olid seitse põhjust, mille puhul võib eeldada, et sinu organism võib vajada juurde probiootikume.
MIKS ME PEAKSIME TARBIMA PROBIOOTIKUME TOIDULISANDINA JUURDE, KUI OLEME TERVED?
Et püsida tervena, on väga oluline hoida tasakaalu heade ja halbade bakterite vahel meie organismis. Kaasaegne stressirohke ja pingeline elustiil, kehv toitumine (töödeldud, säilitus- ja lisaainete ning suhkrurikas toit), manustatavad ravimid (näiteks antibiootikumid) koormavad meie organismi, mille tulemusena kaob see õrn tasakaal ja tekib rida erinevaid probleeme (nt. seedimisprobleemid, puhitused, kõrvetised, kõhukinnisus, kõhulahtisus, tupeseen ja suusoor). Samuti seostatakse heade bakterite väikse hulgaga organismis ka immunsuse- ja energiataseme langust, toidutalumatust ja -allergiaid, õietolmuallergiat, ärritunud soole sündroomi, aknet ja teisi nahaprobleeme.
Puhast, naturaalsest, pastöriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on tihtipeale raske leida ning sõltuvalt säilitamisest ja töötlemise astmest ei pruugi ka hapendatud toitudes olla piisaval hulgal elujõulisi baktereid. Setõttu ei pruugi olla kasu üksnes probiootilisi aineid sisaldavate toitude söömisest, tõstmaks kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. Alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid purgist.
Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole täheldatud nende hulgas ühtegi infektsiooni põhjustajat. Nende positiivset toimet inimese tervisele on täheldatud ja tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise ning uurimise järel 1845 aastal.
Probiootikumide manustamine
Kui oled otsustanud võtta juurde toidulisandina probiootikume, siis on kindlasti väga oluline ka nende õige manustamine. Kuna tegu on imepisikeste elusorganismidega, siis on väga kerge teha siin möödalaskmisi ja tappa need bakterid enne, kui nad paljunema jõuavad hakata. Siin on mõned lihtsad näpunäited, kuidas võtta probiootikume nii, et neist ka maksimaalselt kasu oleks.
- Ära kunagi võtta probiootikume kohe hommikul enne sööki! Mõni arvab, et parim aeg probiootikumide võtmiseks on kohe hommikul, tühja kõhu peale, sest paljud ravimid mõjuvad ju siis kõige paremini. Kuid probiootikum ei ole ravim. Probiootikume ei kaitse maohapete vastu mitte miski ja hommikul tühja kõhuga on maohappe kontsentratioon kõige suurem. Ja see tapab kahjuks enamus häid baktereid enne, kui nad jõuavad paljunema hakata. Kui siiski pead võtma probiootikume hommikul tühja kõhu peale, siis võta neid koos suure klaasi veega või vaata järgmist nippi.
- Mõned toitumisnõustajad soovitavad piimhappebakterid enne tarvitamist vähemalt pooleks tunniks toasooja vette panna. Vala kapsel või annuspakk lihtsalt käesooja vette, lase seista ja joo jook ära. Vees hakkavad bakterid juba paljunema ning saavad elujõulisemaks. Sellisel kujul võib võtta probiootikume ka hommikul tühja kõhuga, sest siis jõuavad bakterid kiiresti koos veega läbi mao soolestikku ning saavad hakata seal edasi toimetama ja meile kasu tegema.
- Ära võta probiootikume koos kuuma joogiga. Haiguste ja külmetuste ajal on ikka hea juua sooja teed, kuid ära võta samal ajal probiootikume. Sama kehtib ka teiste kuumade jookide kohta (kohv, kakao jne.). Nimelt paljunevad probiootikumid kõige paremini ca 36-37C juures ehk meie kehatemperatuuril. Liiga kõrgetel temperatuuridel kahjuks head bakterid hävivad. Ja nende jaoks on kõrge temperatuur juba üle 45C. Parim on võtta probiootikume toasooja joogiga - olgu selleks vesi või midagi muud.
- Ära võtta probiootikume koos antibiootikumidega. Anti- ja probiootikumide ei tohi võtta samal ajal, vaid manustamise vahel peab olema 2-3 tundi, kuna antibiootikumid takistavad kõikide mikroobide elutegevust. Ehk korraga viite oragnismi nii häid baktereid, kui ka neid, kes neid tapavad. Pärast antibiootikumikuuri oleks hea jätkata probiootikumide võtmist veel vähemalt kaks nädalat. Nii jõuab vajalik kogus häid baktereid taas organismis kanda kinnitada.
- Parim aeg probiootikumide võtmiseks on kas söögi ajal või siis kuni 30 minutit peale sööki. Nii viid probiootikumid organismi koos piisava kaitsekihiga ja ühtlasi ka koos paljunemiseks vajamineva materjaliga.
- Võid oluliselt kiirendada probiootikumide mõju organismis, kui võtad neid koos probiootiliste toitudega või jookidega. Näiteks pastoröseerimata keefiriga või kombuchaga. Nii viid korraga organismi suuremal hulgal häid baktereid koos nende paljunemiseks vajaliku materjaliga. Kuid oluline on kindlasti jälgida, et toit oleks pastöriseerimata ehk kuumutamisega ei oleks vajalikke baktereid selles tapetud.
- Profülaktiliste kuuridena pingelistel perioodidel on kasulik võtta juurde probiootikume, et tugevdada immuunsust. Üks probiootikumikuur võiks kesta vähemalt kaks nädalat.
- Probiootikume tasub võtta enne reisile minekut (eriti troopilistesse piirkondadesse), et reisi ajal toetada organismi ja ennetada kõhuhädasid. Tihti saavad reisil kõhuhädad alguse sellest, et sinu organism ei ole enne kokku puutunud külastatva koha bakteritega. Nii võivadki kohalikud kaevust vabalt vett juua, kuid kui sina sealt lonksu võtad, siis on tulemuseks kõhulahtisus. Sest sinu kehasse satuvad sinu keha jaoks võõrad bakterid, millega immuunsüsteem asub võitlema, Kui nüüd häid baktereid on ka sinu organismis vähem, siis võibki haigustekitaja võitu saada, vohama hakata nig haigussümptomid tekitada. Seega on hea enne reisi ja reisi ajal võtta juurde spetsiaalseid reisi probiootikume. Nii tugevdad oma keha esimest kaitseliini.
PROBIOOTIKUMIDE VALIMINE JA HOIUSTAMINE
Kui oled nüüd juba aru saanud, et võid vajada probiootikume, siis kindlasti võib sul ka tekkida küsimus, milline siis on kõige parem probiootikum ja kuidas neid kõige parem hoiustada oleks. Milline on kõige parem probiootikum - seda kahjuks meie öelda ei saa ega ka ei oska. Üks tark õpetaja ütles ühel koolitusel, et kui meil on igal ühel erinev nägu ja keha, siis kuidas saame me eeldada, et me sisemiselt kõik ühesugused oleme. Ehk sinul ja minul on täiesti erinev mikrofloora ja minule hästi ning kiiresti mõjuvad probiootikumid ei pruugi sinu puhul mingit muutust kaasa tuua. Ehk nii tulebki proovida erinevaid tüvesid ja tootjate toodangut ning leida just sulle sobiv toode.
Siiski anname mõned lihtsad ning üldised näpunäited probiootikumide valimiseks:
- Kui sul on mõni konkreetne probleem, siis tasub kindlasti vaadata probiootikumide tüvesid. Sest erinevad katsed on näidanud, millised tüved üldjuhul kõige paremini erinevatel juhtudel mõjuvad.
- Kui toode sisaldab liiga palju tüvesid, võib üksikute tüvede kogus jääda väheseks. Rohkem tüvesid ei tähenda, et toode oleks tõhusam.
- Bakterite kogust ühes annuses mõõdetakse CFU-des. CFU näitab elujõuliste bakterite hulka. Annuspakkid on suuremad, seal on bakterite eluks rohkem ruumi ja neid on ka oluliselt rohkem, kui kapslites. Näiteks Biolatte piimhappebakteritel võrdub üks annuspakk nelja tavalise kapsliga!
- Vaata, et probiootikumid oleksid läbipaistmatus või tumedas pakendis - nii ei saa päikesekiirgus baktereid kahjustada.
Probiootikumide hoiustamisel jälgi, et nad ei jääks otsese päikese kätte. Samuti ei mõju neile hästi liiga kõrge temperatuur. Nagu juba varasemalt ka kirjutasin, probiootikumid võivad hakata hävima temperatuuril 45 kraadi (Celcius). Aknale unustatud purgi puhul võib temperatuur päikese käes kiiresti seda ületada ja tulemuseks on surnud bakterid, millest pole sinu organismile midagi kasu. Samuti ei ole mõtet probiootikume külmikusse panna. Kuigi kunagi seda soovitati, siis tänapäeval on kõige parem neid hoida lihtsalt toatemperatuuril, pimedas, mõõduka õhuniiskuse juures.
Kui nüüd juhtub, et avastad, et sinu ostetud probiootikumid on aegunud, siis üldjuhul ei ole tarvis neid veel ära visata. Kui tegu on kvaliteetse tootega, mida on käideldud ja hoitud õigel viisil, siis bakterite hulk on arvatavasti küll vähenenud, kuid neid veel leidub. Oleme näinud uuringuid, kus mitu kuud üle “Parim enne” tähtaja läinud probiootikumi kapslis oli ka labori andmetel endiselt selline kogus elus baktereid nagu uues tootes. Seda tänu sellele, et kliendisõbralik tootja paneb kirjas olevast kogusest pigem rohkem baktereid oma tootesse kui vähem.
Tahad veel infot?
Kui leidsid siit endale kasuliku infot probiootikumide kohta, siis jaga kindlasti seda artiklit ka teistega. Või jätta siia kommentaar. Võid kommentaari julgelt jätta ka oma küsimuse. Kui soovid edasi infot järgnevalt anname sulle mõned lingid, kust võid leida veel kasuliku infot. Kliki pildil ja jõuadki kohale!
Mis on probiootikumid ja kas neist on ka kasu
Artikkel, mis annab täpsemalt teada mis on probiootikumi. Millised on probiootikumide tarvitamise võimalikud kõrvalmõjud? Ja kas probiootikumidest on üldse kasu?
https://mia24.ee/infonurk/mis-on-probiootikumid-ja-kas-neist-on-ka-kasu/
Veel häid linke probiootikumide kohta
Veel mõned head kohad, mida soovitame sul vaadata, kui tahad rohkem infot probiootikumide kohta. Siin loetelus leiad häid artikleid, mida tasub lugeda, kui probiootikumid sind rohkem huvitavad:
- THE GUIDE TO CHOOSING THE BEST PROBIOTIC FOR YOU
- The Best And Worst Time Of Day To Take Your Probiotics
- Dr. Friedman’s Health Blog PROBIOTICS: EVERYTHING you need to know!
- Probiootikumid loovad inimesele immuunsuse
- Probiootikumid – millal ja milleks neid vaja?
- Kas allergiate algpõhjus võib peituda soolestikus?
- Kuidas allergia naturaalsel moel kontrolli alla saada?
Comments 2
Pingback: Probiootikumid ja 18 põhjust miks ka Sinul võib olla vaja neid tarbida...
Pingback: Probiotikumid - kellele ja millal? Miks ja millal peaks probiootikume täiendavalt tarbima?