Probiootikumide kasulikkus

Probiootikumide kasulikkus meie elus

Mille puhul aitavad probiootikumid? Kõhu mikrofloora hea tervis on meie üldtervise seisukohast väga oluline. Mikrofloora häireid seostatakse paljude meile tuttavate terviseprobleemidega. Toome nimekirjas välja peamised ja räägime allpool igast punktist täpsemalt:

  1. Seede- ja soolestikuhädad
  2. Immuunsüsteem ja selle tugevdamine 
  3. Antibiootikumikuuri ajal 
  4. Toiduallergia, atoopiline dermatiit, allergiline nohu ja astma
  5. Õietolmuallergia
  6. Nahaprobleemid – akne, ekseem, rosaatsea
  7. Pärmseen (Candida) 
  8. Probiootikumid naistele: tupeseen ehk kandidaas, bakteriaalne vaginoos ja kuseteede infektsioon 
  9. Raseduse ajal 
  10. Probiootikumid koertele ja kassidele

Seede- ja soolestikuhädad

Tänapäeva sagedane ebaõige eluviis nagu suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, ülesöömine, vähene liikumine ja vähene puhta joogivee tarbimine, stress, negatiivsed emotsioonid ja medikamentide tarvitamine põhjustavad mitmeid tõsiseid seede- ja soolestikuhädasid. Peamised rikutud mikrofloorast ehk düsbakerioosist tulenevad haigused on näiteks kõhukinnisus, krooniline mao- ja kaksteistsõrmiksoole põletik, erineva päritoluga diarröad (kõhulahtisused), imendumishäired peensooles, jämesoole kroonilised haigused ja allergiad teatud toiduainetele. Tõsiselt rikutud mikrofloora tunnusteks on veel lisaks söögiisu tugev kõikumine, halb lõhn suus, paksenenud keel, praod suunurkades, suurenenud higistamine, nõrkus, närvilisus, südametegevuse puudulikkus, korrapäratu roojamine, valud kõhus, peapööritus, juuste väljalangemine, küünte deformeerumine, lööve, näonaha muutumine hallikaskollaseks, allergilised reaktsioonid jne.

Mis täpselt seedeprotsessis toimub?

Kõige tähtsam mikrofloora inimesel on seedetrakt, mille mass on ligikaudu 2 kg. Probiootikumid seedimisesInimese soolestikus elutseb ligi tuhat bakteriliiki, mis tarvitavad samu aineid, mida organismgi või toituvad seedimata toidu jääkidest. Sellise suure biomassiga bakterite elutegevuseks kulub ligikaudu 20% soolestiku jõudnud toiduainetest ehk söögist. Soolestiku mikrofloora on terve nähtamatu süsteem, mis täidab väga olulist rolli ning lisaks nimetatakse soolestikku veel teiseks maksaks.

Soolestiku (peen- ja jämesoole) mikrofloora ehk kasulike bakterite ülesanneteks on:

  • sünteesida tohutul hulgal kasulikke aineid (vitamiinid, mineraalid, valgud, rasvad) organismi toimimiseks, peamiselt rakkude ülesehitamiseks ning organismi kaitsejõudude toetamiseks, mis on vajalikud tervisele ja organismi tasakaalule;
  • muuta kahjutuks paljud kahjulikud ained muutes need neutraalseks;
  • viia organismist välja toksiinid, kantserogeenid, allergeenid, soolad ja raskemetallid.

Gastroenteroloogiliste vaatluste kohaselt on inimese soolestikus tavaliselt 20% kasulikke, 30% kahjulikke ja 50% neutraalseid baktereid. Seejuures ilmneb, et olenevalt toidust võivad neutraalsed bakterid tegutseda nii kasulike kui kahjulikena. Vale toitumise korral liituvad nad kahjulike bakteritega ja suurendavad nende hulka, õige toitumise korral liituvad nad kasulike bakteritega. Seepärast võib rikutud mikrofloora tekkida ebaõige toitumise korral väga kiirelt. Mikrofloora kasulike bakterite koostise muutumisel või nende arvu vähenemise tulemusel muutub soolestiku biokile (esmane kaitsekiht) kergemini läbitavaks ning verre võivad tungida toidu makromolekulid ja ainevahetuse saadused, mille tulemusel häirub immunsüsteemi töö ning võivad tekkida autoimmuunsüsteemi haigused.

Võime võidelda nakkustega väheneb (soolestikus, neerudes, ninasõõrmetes, kaksteissõrmiksooles jne), tekivad psüühikahäired, ärrituvus, põletikud, herpes, depressioon, aneemia, allergiad, arenevad günekoloogilised, maksa- ja neeruhaigused, suhkruhaigus (soolestikus halveneb süsivesikute lõhustamine ja kõhunääre koormatakse tööga üle), võib areneda mitmene skleroos ja Parkinsoni tõbi jne. Düsbakterioos võib põhjustada kümnest raskest haigusest peaaegu üheksa, nende väljaravimine sõltub otseselt mao-soolestikutrakti seisundist. Ebanormaalse mikrofloora puhul pole võimalik tervendada organismi ja ravida haigusi.

Kuidas oma organismi seedeprotsessi tervenemisele kaasa aidata?

Kui soolestiku mikrofloorat on hõivanud kahjulikud bakterid, siis on ilmtingimata vajalik tõsta sooletiku kasulike bakterite arvu. Probiootilised piimhappebakterid pärsivad patogeensete bakterite ja pärmseente toksilist toimet ning taastavad soolestiku mikrofloora tasakaalu. Samuti osalevad probiootikumid aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises, normaliseerivad seedimist ja seedekulgla tööd, pärsivad patogeensete mikroobide tegevust, kaitsevad organismi nende elutegevuse toksiliste jääkide eest ning hoiavad ära ainevahetushäired. 

Allikas: https://ecosh.ee/abi-seede-ja-soolestikuprobleemidele/

Immuunsüsteem ja selle tugevdamine

Immuunsüsteem on meie keha äärmiselt keerukas kaitsesüsteem, mis reageerib tavaliselt võõrjõudude sissetungi korral, millel võib olla oht meie tervisele. See hõlmab endas elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning molekule, mis osalevad immuunvastuse aktivatsioonil, mille eesmärk on hävitada ja ka pidurdada haigustekitajate levikut. Süsteem jagatekse kaheks – loomulikuks ning omandatavaks immuunsuseks.

Loomulik immuunsüsteem on meil olemas juba sündides ning see reageerib haigustekitaja korral koheselt. Peamine vastus on põletikureaktsioon, väljendudes kõrgema kehatemperturiga püüdes sedasi viiruseid eemaldada. Limaskestad püüavad oma eritistega mikroobe välja uhuda. Haigusperioodile omane nõrkus on omaette eesmärk mitte kulutamaks väärtuslikku energiat millegile muule kui taastumisele.

Omandatud immuunsuse reaktsioon haigustekitajale ei ole üldine vaid spetsiifiline. Varasemalt läbipõetud haigused on immuunmälu järgi tuvastavad ning erilised valvurid – T-lümfotsüüdid ja antikehad - asuvad võitlusesse. Selle miinuseks on, et esmalt peab haiguse vaid loomuliku immuunvastusega läbi põdema, et tekiks omandatud immunsus konkreetse haiguse vastu. Senikaua on igasugune abi, mis tugevdaks meie tervist vägagi teretulnud!

Tervislik eluviis on parim viis immunsüsteemi tugevdamiseks.  Mitte suitsetada, vältida liigset stressi ja alkoholi tarbimist, toituda tervislikult ja püsida normaalkaalus. Saada 7-8h und, tegeleda aktiivse tervisespordiga ning tagada piisav enese- ja toiduhügieen. Üsnagi pikk loetelu koosneb siiski vaid elementaarsematest teguritest.

Seda kõike korraga võib olla vägagi raske saavutada, sest tänapäeva hektiline eluviis dikteerib sageli meie ressursse katmaks neid vajalikke tegureid. Selle tõttu kannatab lõpuks meie üldtervis sh immuunsüsteem. Kasu võib olla erinevatest toidulisanditest, sest kõik eelpool nimetatud tegevused kulutavad ja vajavad ühel või teisel viisil mikrotoitaineid nagu mineraale ja vitamiine. Arvestades, et immuunsüsteem toetub ka oluliselt meie mikrobioomile, siis ei ole halb mõte seda toetada, lisades oma menüüsse kasulike bakterite tüvesid ning varustades neid vajalike toitainetega nagu kiudained. Antud hetkel näitab tõendupõhine meditsiin, et teatud probiootikumid aitavad võidelda viirus- ja bakteriaalsete nakkuste ning allergiate vastu.

Allikas: https://ecosh.ee/immuunsusteem-mis-see-on-ja-kuidas-seda-tohustada/

Antibiootikumikuuri ajal 

Uuringud on näidanud, et probiootikumid manustatuna antibiootikumi kuuri ajal ennetavad  antibakteriaalsest ravist põhjustatud kõhulahtisust ja omavad head mõju tekkinud kõhulahtisuse kiiremas taandumises. On ka arvatud, et probiootikumid aitavad taastada normaalse mikrofloora pärast antibiootikumi kuuri. Uuemad uuringud aga näitavad, et alati ei pruugi probiootikumid aidata soole mikroflooral kiiremini taastuda, vaid see sõltub eeskätt mansutatavatest antibiootikumidest ja manustatavates probiootikumides olevatest tüvedest.  

Antud tulemused on mõnevõrra segadusse ajavad, kuid eeskätt näitavad seda, kuivõrd keeruline ja spetsiifiline on soolestiku mikrofloora maailm, mille käitumist teadlased järjepidevalt uurivad.

Loe pikemalt artiklist MIS ON PROBIOOTIKUMID JA KAS NEIST ON KA KASU?

Toiduallergia, atoopiline dermatiit, allergiline nohu ja astma

Allergiate esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul dramaatiliselt kasvanud, olles arenenud riikides kõige levinumaks krooniliseks haiguseks (20-30 %-l elanikest). Allergiliste häirete puhul on naha epiteeli ja soole limaskesta barjääri funktsioon häirunud ning immuunvastused üldlevinud antigeenidele ebanormaalsed. Teaduslikult leiab aina enam tõendust, et allergiad on seotud inimese mikrobioomi koostise ja funktsiooniga. Tänapäevased meetodid allergiate vältimiseks ja raviks põhinevad mikrobioota arengu toetamisel, soole barjääri funktsiooni parandamisel ja immuunsüsteemi ülereageerimise leevendamisel.

Allergiate kõrge esinemine just linnainimeste seas on peamiselt põhjustatud liiga steriilsest elukeskkonnast: vähenenud kontakt loodusliku keskkonnaga ja kaasaegse ühiskonna hüved on alandanud kokkupuudet mikroobidega, mis mängivad kriitilist rolli immuunsüsteemi küpsemisel esimeste eluaastate jooksul. Allergiliste häirete puhul on T-lümfotsüütide helperrakkude vaheline tasakaal (Th1/Th2) häirunud tüüp 2 helperrakkude (Th2) ülekaalu poole. Häirunud tasakaal võib olla põhjustatud ebapiisavast Th1 vastuse arengust, mida mõjutavad negatiivselt moodsad hügieeninõuded, intensiivne toidu steriliseerimine ja kunsttoiduga söötmine.

Allergiate tekkes mängib rolli ka pärilikkus - allergiliste vanemate lastel on vähemalt 2x kõrgem risk allergia tekkeks võrreldes mitte-allergiliste vanemate lastega.

Allergiate tekke tõenäosus esimese viie eluaasta jooksul on tugevalt seotud imiku mikrobioota koostisega. On leitud, et varane soole asustamine bifidobakterite ja laktobatsillide poolt kaitseb lapsi allergiate tekke eest. Mitmetes uuringutes on nähtud seost laste atoopilise dermatiidi ja madala bifidobakterite, laktobatsillide ja bakteroidide taseme vahel.

Probiootilised bakterid (peamiselt laktobatsillid või bifidobakterid) võivad kaitsta allergiate eest läbi erinevate mehhanismide:

  • Parandades soolestiku mikrobiootat.
  • Leevendades soole põletikku ja võimendades soole barjääri funktsiooni.
  • Surudes alla spetsiifiliste antikehade tootmise ja süsteemse allergilise reaktsiooni.
  • Suurendades IFN-gamma tootmist; hiirtel läbiviidud katsed on näidanud, et IFN-gamma inhibeerib sekundaarse allergilise vastuse teket.
  • Moduleerides Th1/Th2 tasakaalu, mis aitab vältida põletikuliste haiguste nagu allergiate teket.
  • Aidates lagundada enteraalseid antigeene.
  • Aidates suunata immuunsüsteemi küpsemist.
  • Ka kliinilised uuringud on näidanud, et probiootikumidest on abi erinevate allergiate puhul:

Atoopiline dermatiit. Erineva vanusega lapsi (6 kuud-13 aastat) hõlmavad uuringud on näidanud, et laktobatsillide ja bifidobakterite manustamine parandab oluliselt atoopilise dermatiidi ulatust ja tõsidust. Probiootikumide tarbimine allergia riskiga rasedate, imikute ja imetavate emade poolt vähendab atoopilise dermatiidi tekke ohtu esimese 2 eluaasta jooksul kuni 50 %.

Allergiline nohu ja astma. Laktobatsillide tarbimine leevendab allergilise nohu sümptomeid, parandab üldist elukvaliteeti ning vähendab ravimite kasutamise vajadust. Laktobatsillidel on täheldatud võimet vähendada ka õietolmuallergia sümptomeid. On leitud, et laktobatsillide manustamine allergilise hingamisteede põletikuga hiirtele võib nõrgendada astmaatilisi reaktsioone.

Toiduallergia. Laktobatsillide võime tõsta IFN-gamma tootmist võib kaitsta imikuid lehmapiimaallergia eest, kuna lehmapiimaallergia on seotud IFN-gamma vastuse puudulikkusega.

Allikas https://haerm.ee/artiklid/kas-allergiate-algpohjus-voib-peituda-soolestikus


Olen mitmel korral oma elus vaevelnud ägeda atoopilise dermatiidiga, mille tagajärjel oli nägu kaetud sügelevate kuivade punetavate laikudega. Tavaliselt on probleem välja löönud stressirohkete olukordade tagajärjel, mis on mind nö. emotsionaalselt rööpast välja löönud.

Esimest korda lõi dermatiit näonahal välja umbes kümme aastat tagasi, peale isiklikku krahhi. Tol korral arvasin, et tegemist on ehk tavalise kuivusest tingitud ketendusega, mis külmal aastaajal välja lööb. Püüdsin seda leevendada erinevate kreemidega ning õlidega, kuid probleem ei taandunud. Lõpuks otsustasin külastada nahaarsti, kes mulle pikemalt mõtlemata pika antibiootikumikuuri välja kirjutas. Tol korral ei olnud ma nii teadlik antibiootikumide laastavast mõjust inimese organismile, pigem usaldasin pimesi arste ega osanud ise oma tervise eest vastustust võtta. Lõpuks antibiootikumid küll surusid põletiku alla, kuid üldine enesetunne pigem halvenes.

Arvan, et kõige halvemini mõjuvad inimestele sellised stressorid, mille lahendamine pole nende võimuses – teadmatus, mis paneb ooterežiimile, survestab, kurnab ja vaevab sisemiselt. Täpselt sellisesse olukorda sattusin minagi mõned aastad tagasi. Tookord oli mulle väga kalli inimese saatus küsimärgi all. Ka seekord lõi stressi tagajärjel näonahal välja kuiv ja punetav põletik.

Kuna sel korral olin juba tervise teemadel teadlikum, ei soovinud ma antibiootikumikuuriga enam pelgalt põletikku näonahal maha suruda vaid püsivat lahendust. Pealegi polnud see primaarne, soovisin eelkõige rahulikumat meeleseisundit. Lahendusi otsides otsustasin alustada probiootikumide kuuriga, kuna teadsin, et stressiolukorras on ka meie seedimine aeglasem ning me ei omasta nii kergelt olulisi vitamiine ja toitaineid. Kogu energia suunatakse nö. stressori alla surumiseks. Tänaseks on sellest möödas kolm aastat ja kogu selle aja jooksul ei ole dermatiit mind enam kordagi kimbutanud.

Allikas: https://www.ohhira.ee/tuuliki-lugu-dr-ohhira-probiootikumide-ja-kollageeniga-dermatiidist-priiks/

Tuuliki tagasisidet atoopilise dermatiidi puhul Dr. Ohhira lehelt

Õietolmuallergia 

Florida Ülikooli teadlaste läbi viidud hiljutine uuring kinnitas, et Lactobacillus’e ja Bifidobakterte kombinatsioon, mis on senini osutunud üliedukaks seedehäirete ravimisel, saavutas märkimisväärseid tulemusi ka allergia puhul. Katsesse kaasati 173 täiskasvanut, kes kannatasid mõõduka sesoonse allergia ehk heinanohu käes. Testgrupp jagati kahte rühma. Esimese rühma patsiendid võtsid 8 nädala jooksul probiootikume samal ajal, kui teisele grupile anti platseebot. Kõik osalejad vastasid iganädalaselt uuringule, kus andsid tagasisidet oma allergiasümptomite kohta. Probiootikume saanud patsientidelt laekus oluliselt rohkem tagasisidet allergianähtude taandumisest ja vähenemisest, kui patsientidelt, kes olid saanud platseebot. Samal ajal võeti testgrupi liikmete väljaheiteproovidest DNA analüüsid, et välja selgitada, kas ja kuidas on 8 nädala jooksul toimunud muutusi nende soolestiku mikrobioomis. Probiootikume võtnud testgrupi liikmetel oli soolestiku mikrobioom mitmekesisem ning sisaldas seejuures vähem patogeenseid baktereid, kui platseebot saanud grupliikmetel.

Probiootikumide võimalikku rakendamist allergia raviks ei ole veel väga palju uuritud, kuid 2015. aastal avaldati loend ühtekokku 23-st selleteemalisest uuringust ning eranditult kõik need kinnitasid, et probiootikume tarbinud testgrupi liikmetel allergia nähud leevendusid või kadusid täielikult, kui platseebot saanud testgrupi liikmed kogesid vähest muutust või ei täheldanud seda üldse.

Probiootikumide laialdasem kasutuselevõtt allergia ravimisel on peagi üsna tõenäoline. Seda kinnitab ka Matthew Ciorba, (gastroenteroloog ja Saint Luis’i Washingtoni Ülikooi Soolestiku uuringute programmi direktor): „On üsna tõenäoline, et üsna pea asendatakse praegused allergiaravimid kas täielikult või osaliselt probiootikumidega.“  

Allikas: https://www.ohhira.ee/kuidas-ilma-ravimitete-abita-allergia-kontrolli-alla-saada/

Kevad on ilus aeg!  Minu jaoks aga algab sel ilusal perioodil koos lume sulamisega hoopis talumatu ja suhteliselt raskekujuline õietolmuallergia. Nii oli see juba 6 aastat järjest, kus iga kevad kordus sama stsenaarium: silmad jooksid vett ning olid valguse suhtes tundlikud, lakkamatud aevastushood, mis mind mõnel päeval lausa mitukümmend korda päevas tabasid, ninast eritus tilkhaaval kihisevat lima, mis kipitas ja tegi haiget. Õnneks sain leevenduseks arsti käest retsepti ravimile Avamys, mis allergia sümptomeid üsna hästi leevendas, kuid seda tuli manustada iga päev ja kui hommikul ununes ravimit võtta, tuli taas sümptomitega leppida.

Oli aasta 2017 veebruar, kui elukaaslane mulle Dr.OHHIRA® probiootikume soovitas . Märtsi alguseks olin probiootikume tarbinud pea kuu aega. Igaks juhuks oli ka ravim selleks ajaks ilusti kapi peale valmis pandud. Olin valmis seda kohe kasutusse võtma, kui esimesed allergia nähud ilmnevad, nagu kuuel eelneval aastal. Aga juhtus nii, et ma ei pidanud seda potsikut isegi mitte puutuma!  Ja nii ka sel kevadel – allergia ei avaldunudki! See tähendab vaid üht – mu allergia on PÄRISELT kadunud. ALATISEKS!

Allikas: https://www.ohhira.ee/aitah-probiootikumid-minu-allergia-on-alatiseks-kadunud/

Renata tagsiside õietolmuallergia puhul Dr.Ohhira lehelt

Nahaprobleemid – akne, ekseem, rosaatsea

Nahaprobleemide väljalöömist seostatakse kõige rohkem hormonaalsete muutustega nagu teismeiga, rasedus jm. Ka stress, geneetika, ravimite kasutamine, reaktsioon nahahooldustoodetele, teatavad terviseprobleemid või haigused võivad põhjustada nahaprobleeme ja akne puhanguid.

Järjest enam ollakse aga ka arvamusel, et erinevad nahalööbed – nagu akne, ekseem, rosaatsea – on seotud meie soolestiku tervisega: terve kõhu mikrofloora peegeldub säravpuhtal nahal ning vastupidi, põletikuline soolestik väljendub põletikulisel nahal. On leitud, et probiootikumid on olnud efektiivsed nii rosaatsea kui ka akne ravis juba üle kümne aasta ja mängivad olulist rolli ka tulevikus. Probiootikumide kasutamine nii sissevõeltult kui probiootilise kosmeetikana aitavad vähendada põletikku, tõrjuda soovimatuid toksiine ja baktereid ning seeläbi ennetada või leevendada nahaprobleeme.

Olen võtnud Dr. Ohhira piimhappebaktereid kõigest nädala, kuid pean tunnistama, et minu konkreetse terviseprobleemi puhul (rosaatsea) andis see silmnähtavaid tulemusi kahe päevaga - näopunetus taandus märkimisväärselt ja vistrikud rahunesid maha. Sain kinnituse, et nahk ja kõhu mikrofloora on omavahel tihedalt seotud.Tervenemine on loomulikult pikem protsess ning hetkel on kavas proovida ka teisi Dr. Ohhira tooteid, et saavutada püsivam tulemus.

Karini tagasiside Mia24.ee e-poes

Pärmseen (Candida) 

Inimese organismis esineb loomupäraselt palju erinevaid mikroorganismide vorme. Üheks selliseks organismiks on pärmseen (Candida), mis elab inimese seedetrakti normaalses mikroflooras ja millel on seal täita oma oluline roll. Ohtlikuks muutub pärmseen meile aga siis, kui ta haarab võimu ning hakkab meie organismis vohama. Candida perekonda kuulub palju erinevaid seeneliike, kõige kahjutegevamaks pärmseene vohamise põhjustajaks on Candida albicans.  

Kui Candida albicans väljub kontrolli alt, võivad sellel olla tõsised tagajärjed. Seen võib soodsate tingimuste korral liikuda erinevatesse kehaosadesse nagu suuõõnde, söögitorru, soolestikku, makku, südamesse, nahakudedesse, sõrmedesse, küüntesse ja suguelunditesse põhjustades erinevaid naha, küünte ja limaskesta haigusi nagu suusoor, kõõm, valgevoolus, küüneseen jne. Pärmseene vohamisega ei ole hädas vaid naised, see on järjest sagedasem kaebus ka meestel ja lastel.

Pärmseent ehk kandidoosi on raske tuvastada isegi arstidel, kuna seenhaigus võib ilmneda mitmel erineval viisil ja sarnaneda teistele viiruslikele haigustele. Kui sul esineb alltoodust kaks või enam sümptomit, siis sul võib olla organismis pärmseen:

  • Valge katuga keel ehk suusoor
  • Kõõm
  • Küüneseen
  • Tupe valgevoolus
  • Uimasus
  • Krooniline nohu, allergiad, kõrvapõletikud
  • Magusa vajadus
  • Seedehäired
  • Ebamugavustunne kuseteedes, tupes või põies 
  • Katkised suunurgad
  • Unehäired
  • Krooniline väsimus
  • Meeleoluhäired 
  • Krooniline nohu e. sinusiit’

Pärmseent saab ravida ja alistada eelkõige muutes oma menüüd ja elustiili.Võitlus pärmseenega ei ole kerge, kuna pärmseen ei anna kergesti alla ja võib pärast ravi alustamist ajutiselt ka vihasena võimenduda. Selle pärast on oluline meelde jätta, et pärmseent tuleb suretada oma kehas aeglaselt, vastasel korral võivad tekkida mitmed ebameeldivad sümptomid ja tagasilöögid. Muuda menüüd järk-järgult!

Toitumine pärmseenega

Menüüst tuleb välja jätta pärmseene toiduks olevad toiduained, nagu suhkur ja pärm, rafineeritud teravili (eriti nisu), kohveiin ja alkohol, poolfabrikaadid ja valmistoidud ning E-aineid sisaldavad toidud. Toitumine pärmseenega

Menüüsse tuleb lisada pärmseent pärssivad toiduained: 

  • köögi- ja puuviljad nagu maguskartul, kaalikas, jamss, herned, mungoad, läätsed, aeduba, adzuki oad, porgand, peet, kõrvits, muskaatkõrvits, suvikõrvits ja zukiini; 
  • mõrud toiduained ja piprad nagu rukkola, võilill, spinat, lehtkapsas, peedilehed, redis, vesikress, rooma salat, tomat, tsitrusviljade koored, ploomid, vaarikad, maasikad, rabarber, paprika, tšilli, sibul, küüslauk, must pipar, kaneel, kardemon, ingver ja cayenne pipar; 
  • seemed nagu jahvatatud linaseemned, chia ja kõrvitsaseemned
  • õlid nagu kookos- ja oliiviõli
  • taimeteed nagu ingver, lagrits, petersell, Pau D'arco, chai ja kaneeli tee.
  • heade probiootiliste bakterite kasvu soodustavad toiduained nagu hapukapsas, hapukurk, hapendatud juurviljad, toorpiimast tehtud keefir, hapupiim või jogurt.

Kuna hapendatud tooted ei pruugi anda piisavas koguses probiootilisi tüvesid, siis on kindlasti soovitatav regulaarselt tarbida juurde tõhusaid, vähemalt 10 miljardit ühikut CFU-d sisaldavaid probiootikume, et aidata organismil saavutada uuesti tasakaalu ja kontrolli pärmseene üle, taastada soolestiku terve mikrofloora ja katta see uuesti kasulike piimhappebakterite kultuuriga. Uuringud kinnitavad, et järgmised probiootilised tüved aitavad tõhusalt korrastada soolemikrofloorat, ära hoida põletikulisi protsesse, taandada pärmseent ja vähendada kesknärvisüsteemi häireid: B.longum, B.breve, B.infantis, L.helveticus. L.rhamnosus, L.plantarum ja L.casei.

Allikas: https://ecosh.ee/kas-sinu-terviseprobleemide-taga-voib-olla-parmseen-candida-albicans/
NB! Lae lingilt alla ka pärmseene põhjalik eestikeelne infomaterjal!

probiootikumid naistele: tupESEEN EHK KANDIDAAS, Bakteriaalne vaginoos ja kuseteede infektsioon 

Nagu soolestik, on ka tupp peenelt tasakaalustatud ökosüsteem. Terve naise kehas suudavad head bakterid hoida tasakaalu tupe mikroflooras. Kuid tasakaal võib kergesti kaduda mitmete tegurite tõttu, sealhulgas kehv toitumine, stress, unepuudus, nõrk immuunsüsteem ja erinevate ravimite tarvitamine (sh antibiootikumid ja rasestumisvastaste tabletid). Selle tulemusena võivad avalduda häired nagu tupeseen, bakteriaalne vaginoos ja kuseteede infektsioon.

Probiootikumide manustamine aitab taastada ja säilitada tupe mikrofloora tasakaalu, tõstes heade bakterite osakaalu. Tasub proovida spetsiaalselt naistele mõeldud probiootilisi segusid.

Probiootikumid Raseduse ajal

Probiootikumid toetavad igakülgselt tulevase ema tervist, et lapseootuse aeg oleks rõõmus ja muretu ning et beebi sünniks terve ja tugev:

1. Probiootikumid aitavad vältida preeklampsia teket.

Preeklampsia on enimlevinud rasedusaegne tüsistus, mis tabab umbes 8% rasedaid. Preeklampsia korral ei saa loode kasvamiseks piisavalt hapnikku ega toitaineid ning tekib üsasisene kasvupeetus. See on üks peamisi enneaegsete sünnituste põhjustajaid.  Norra Ema ja Lapse Ühenduse (Norwegian Mother and Child Chorod) poolt läbi viidud uuringu kohaselt vähendas probiootiliste toitude või toidulisandite manustamine oluliselt preeklampsia riski. Uuringus osales ligi 70 000 lapseootel naist. Testgrupi liikmetel, kes tarbisid probiootikume iganädalaselt, vähenes tõsise preeklampsia tekke risk 25%. Noored emad, kes tarbisid probiootikume igapäevaselt vähendasid tõsise preeklampsia tekkimise tõenäosust lausa 39%.

2. Probiootikumid aitavad vältida rasedusaegse diabeedi teket ja liigseid „beebikilosid“.

Dublini Meditsiini ja Meditsiiniteaduse Kolledži teadlaste poolt läbiviidud uuringu kohaselt, aitavad probiootikumid hoida veresuhkru taset kontrolli all. Raseduse ajal, mil hormonaalne tasakaal on pidevas muutumises, on see eriti oluline, sest aitab tulevasel emal püsida tervislikus kaaluvahemikus ning vältida riski rasedusaegse diabeedi tekkeks.

3. Probiootikumid vähendavad lastel ekseemi tekkimise võimalust.

Dr. Robert Boyle’i poolt Notthinghami Ülikoolis ja Londoni Kuninglikus Kolledžis läbi viidud uuringu kohaselt on beebidel, kelle ema on raseduse ja/või imetamise ajal tarbinud probiootikume, 22% väiksem risk nahaekseemide ja põletikuliste nahalöövete tekkeks. Seejuures, parimad tulemused saavutati, kui ema tarbis probiootikume raseduse viimastel nädalatel ning imetamise kuuel esimesel kuul, mis ületas isegi tulemused, kui vastsündinud beebile ilma ema vahenduseta probiootilisi lisandeid manustati.

Huvitav avastus, mis samuti uuringus välja tuli, oli see, et tuntud allergeenide, nagu näiteks: pähklite, piimatoodete ja munade välja jätmine menüüst, ei omanud beebi nahaprobleemide tekkimisel või mitte tekkimisel mingit seost. Uuringus kasutati 400 varasemalt teostatud uuringu tulemusi ning 6 000 naisest koosnevat testgruppi.

4. Probiootikumid korrastavad seedimist ja parandavad immuunsust.

Raseduse ajal, kui naise keha on pidevas muutumisprotsessis, on seedehäired, kõrvetised ja puhitised lihtsad tekkima. Regulaarne probiootikumide tarbimine aitab soolestiku mikrofloora tasakaalus hoida, hoiab seedimise korras ja enesetunde energilisena.

Allikas: https://www.ohhira.ee/probiootikumid-raseduse-ajal/

Probiootikumid koertele ja kassidele

Probiootikumid on immuunsüsteemi nurgakivi ka lemmiklooma puhul! Nagu inimeste puhul, nii ka koerte ja kasside mikrobioom ehk ökosüsteem koondab endas ligikaudu 1 000 erinevat tüüpi ja ühtekokku miljardeid baktereid.  Probiootikumid on mikroorganismid, mis elavad sinu neljajalgse lemmiku organismi erinevates asukohtades – näiteks nagu suu, seedetrakt, nina ja hingamisteed, vagiina ja nahk.

Õige bakteriaalne tasakaal on aluseks kogu organismi kõikide olulisemate funktsioonide toimimiseks – et seedimine oleks korras, toitained imenduksid, aju töötaks laitmatult ning kõige olulisem, et  immuunsüsteem oleks tugev. Looma immuunsüsteemi toetamine on probiootikumide tõenäoliselt kõige olulisem roll. Probiootikume peaks lemmiku menüüsse lisama kindlasti juhtudel, kui märkate, et loomal on seedeprobleemid (kõhulahtisus, soolegaasid jm), loom on stressis või võtab antibiootikume.  

Allikas: https://www.ohhira.ee/probiootikumid-lemmikloomale-ei-voi-ja/

Probiootikumid loomadele

Kui said siit tekstist head infot, siis jaga seda kindlasti ka teistega. Vaata kindlasti ka meie teisi artikleid, mille info leiad allpool. Kliki pildil ja jõuadki kohale!

t põhjust, mil peaksid võtma probiootikume ja kuidas seda õigesti teha

7 põhjust, mil peaksid võtma probiootikume ja kuidas seda õigesti teha

Artikkel, mis seletab täpsemalt, millistel juhtudel võivad probiootikumid sind aidata, kuidas neid arukalt valida ja kõige efektiivsemalt manustada.

https://mia24.ee/infonurk/7-pohjust-mil-peaksid-votma-probiootikume-ja-kuidas-seda-oigesti-teha/

Parimad probiootikumid Mia24.ee e-poest

Parimad probiootikumid Mia24.ee e-poes - mida kliendid kõige enam ostavad

Siit leiad nimekirja meie e-poe kõige populaarsematest probiootikumidest. Mida kõige rohkem ostetakse ja ühtlasi ka klientide poolt kiidetakse.

https://mia24.ee/soovitus/parimad-probiootikumid

Jaga seda infot ka teistega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.