Alles ca veerand sajandit tagasi oli magneesium üsna vaeslapse osas, talle ei omistatud erilist rolli toitumuslikes probleemides ja teadlaste jaoks oli magneesium seetõttu igav ning selle uurimisele erilist tähelepanu ei pööratud.(1)
Tänaseks päevaks on magneesium muutunud võtmetähtsusega mineraalaineks, mille vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia, kui ka kliiniline meditsiin.(2)
Magneesium on meie üldise tervise ja heaolu jaoks uskumatult oluline. See mõjutab pea kõiki elundkondi, mistõttu on see oluline mineraal, mida me peaksime piisavalt omastama. Üks peamisi põhjusi, miks magneesium on nii oluline, on selle roll tugeva ja terve luustiku säilitamisel. See mineraal töötab käsikäes kaltsiumiga, et ehitada ja säilitada luutihedust, mistõttu on see oluline osteoporoosi ja muude luustikuga seotud haiguste ennetamiseks. Ilma piisava magneesiumi tarbimiseta võivad meie luud muutuda nõrgaks ja hapraks, mis suurendab luumurdude ja vigastuste ohtu. Seega, kui soovite hoida oma luustikku tugevana ja tugevana, veenduge, et saate oma toiduga piisavalt magneesiumi või tarvitage magneesiumi toidulisandeid.
Lisaks oma mõjule luustikus omab magneesium olulist rolli ka lihaste toimimises. Lihaste lõdvestumine ning kasv sõltub magneesiumist. See on eriti oluline sportlastele ja neile, kes teevad regulaarselt trenni, sest magneesiumipuudus võib põhjustada lihaskrampe, lihaspasme ja lihasvalusid. Kuid magneesiumi kasulikkus ei piirdu kaugeltki sellega! See oluline mineraal mängib rolli ka südame tervise säilitamisel. Magneesium aitab reguleerida vererõhku, lõõgastades veresoonte seinu, soodustades paremat vereringet ja vähendades kõrgvererõhu riski. Magneesium omastamisega aitad kaasa südame-veresoonkonna tervise säilitamisele ning vähendad südamega seotud probleemide tekkeriski. Lisaks sellele on magneesium seotud meeleolu ja vaimse tervisega. See mängib rolli neurotransmitterite toimimises ja aitab reguleerida stressihormoone, nagu kortisool. Uuringud on näidanud, et madal magneesiumi tase on seotud depressiooni, ärevuse ja muude meeleoluhäirete suurenenud riskiga. Magneesiumi tarbimist esmatähtsaks pidades saate toetada oma vaimset heaolu. Magneesium toimib ka mitmete ensüümide koostises ja põletikuvastastes reaktsioonides. Magneesiumipuuduse sümptomid on veel väsimus, nõrkus, isutus, kõhukinnisus, pinges keha, värinad (n-ö sipelgad kätes-jalgades), silmalau tõmblused, südamepekslemine ning palju muud.
Magneesiumi ülesanded organismis
Magneesiumi sisaldus organismis
Magneesiumi vajadus, saamine toidust
Magneesiumi sisaldus erinevates toiduainetes (6)
Päevase vajaliku koguse magneesiumi võib saada kui süüa: (3)
- 1spl päevalilleseemneid
- 2 viilu teraleiba
- taldriku täis tatraputru
- 1 tk keedetud kartul
- 1dl kuumtöödeldud spinat
- 1 banaan
Näide päevasest menüüst, mille abil saab piisava magneesiumi koguse toiduainetest, keskmise 2000kcl juures.
Magneesiumi puudujääk ja liig
Normaalse segatoitumise puhul ei tohiks tekkida magneesiumi puudust. Toiduainetes on aastatega vähenenud ka magneesiumi sisaldus ja üheks suureks põhjuseks on asjaolu, et mullas jääb aina vähemaks mineraalaineid.
Kui sinna juurde lisada see, et tarbitakse palju töödeldud toitaineid ning toitutakse ühekülgselt, siis võib organism siiski magneesiumit vajalikust vähem saada. (2)
Söödud magneesiumist suudame omastada kolmandiku kuni poole. Magneesiumi omastamine sõltub kaltsiumi, fosfori ja teatud hormoonide ja D-vitamiini hulgast veres. C-vitamiin ja B6-vitamiin soodustavad seda, et meie rakud saavad magneesiumi kenasti kätte. Toidu termiline töötlus vähendab selle magneesiumisisaldust. Kui meie toit sisaldab palju oksaal- (rabarber) ja fütiinhapet (oad), siis on magneesiumi omastamine väiksem. Alkohol ja mõned ravimid takistavad magneesiumi imendumist.(2)
Pikaajalised seedeprobleemid (kõhulahtisus, oksendamine), seedesüsteemi imendumishäired, mõned neeruhaigused ja diabeet võivad samuti põhjustada magneesiumivaegust organismis. Magneesiumi puuduse tunnused on väsimus, lihasenõrkus, lihasvärinad, spasmid erinevates keha piirkondades. Südame rütmihäired, koordinatsioonihäired, meeleolu kõikumised, närvilisus ja peavalu. Nagu eelnevalt kirjutatud, siis vereprooviga on magneesiumi puudust keeruline määrata. (2,4)
Kui inimese neerud on töökorras, siis magneesiumi liia tekkimine organismi on väga haruldane. Neerud reguleerivad meie magneesiumi taset organismis. (4)
Üldiselt ei soovitata magneesiumit tarbida üle 600-700mg päevas.
Üldlevinud soovitus erinevate allikate kohaselt päevaseks magneesiumi tarvitamiseks on meestel umbes 380-400mg, naistel 300-320mg. Need arvud võivad siiski erineda sõltuvalt inimesest ja tema tervislikust seisundist. Rohkem võivad magneesiumi vajada sportlased, teismelised, eakad ning rasedad ja imetavad naised.
Pikaajaline liigtarbimine võib tekitada oksendamist, kõhulahtisust, kuumahooge, vererõhu langust ja isegi kõnehäireid. Pikaajaline liigtarbimine võib tekkida just suure magneesiumisisaldusega toidulisandite tarbimisel.(2,4)
Kasutatud kirjandus
- J. Heinerman; Heinermani looduslike vitamiinide ja mineraalainete ensüklopeedia, Ersen 2000, lk 262-267
- U. Kokassaar, M.Zilmer; Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest? AS Ajakirjade Kirjastus, lk 17
- T. Pitsi, K. Salupuu; Tervislik toitumine. Rahva Raamat AS, lk 138
- https://www.terveyskirjasto.fi/terveyskirjasto/tk.koti?p_artikkeli=dlk00818
- Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf (kasutatud 30.08.2019)
- https://tka.nutridata.ee
- https://ods.od.nih.gov/factsheets/Magnesium-HealthProfessional/