Vitamiinid lastele - mida nendest teada?

Lapsevanemana soovime kõik, et meie lapsed kasvaksid tervete, tugevate ja nutikatena. Toitumine mängib selles protsessis üliolulist rolli, eriti just vajalike toitainete tagamine kasvavale organismile. Kuigi laste toitumisharjumused võivad olla keerulised, siis on tähtis teada, millised vitamiinid ja mineraalained on nende arengus olulise tähtsusega.

Laste toitumise jälgimine nõuab süvenemist ja teadlikkust, kuna tegemist on omaette teadusega. Toitainete all ei mõelda ainult vitamiine ja mineraale, vaid ka valke, süsivesikuid, kiudaineid ning rasvu. Kui laps toitub pikema aja jooksul ühekülgselt, ei pruugi ta saada kõiki vajalikke toitaineid, mis võib viia tõsiste terviseprobleemideni.

Miks on vitamiinid lastele olulised?

Kuigi lapse kasv ja areng tundub vanemate silmis toimuvat märkamatult, toimub bioloogilises mõttes organismis pidev ja meeletu kiirusega muutumine. Lapse kehas jagunevad ja uuenevad rakud pidevalt, et toetada luustiku, lihaste, organite ja aju arengut. Selleks, et need protsessid toimuksid optimaalselt, vajab organism pidevat toitainete ja vitamiinide varu.

Kasvuperioodil on vitamiinid ja mineraalained eriti tähtsad, kuna need aitavad kaasa:

• Tugevale immuunsüsteemile, et laps oleks vastupidavam haigustele
• Ajutegevuse ja keskendumisvõime arengule, mis on oluline õppetöös ja igapäevastes tegevustes
• Luude ja lihaste kasvule, et tagada õige rüht ja füüsiline areng
• Energiataseme hoidmisele, mis on eriti oluline aktiivsete laste jaoks
• Ainevahetuse ja seedimise toetamisele, et toitainete omastamine toimuks t

Vitamiinide ja mineraalainete olulisus laste arengus

Vitamiinid ja mineraalained on lapse organismi normaalseks funktsioneerimiseks hädavajalikud. Need toetavad immuunsüsteemi, aitavad kaasa luude ja hammaste arengule, toetavad närvisüsteemi tööd ning osalevad paljudes ainevahetusprotsessides. Laste puhul on nende vajadus suurem kui täiskasvanutel, kuna nende organism on pidevas kasvamise ja arenemise protsessis.

Mitmekesine toitumine peaks olema peamine viis, kuidas laps saab kätte vajalikud toitained. Paraku näitavad uuringud, et tänapäeva laste toitumine ei ole alati optimaalne. Kiire elutempo, valmistoitude populaarsus ning laste isiklikud eelistused võivad viia olukorrani, kus olulised toitained jäävad saamata. Lisaks ei sisalda tänapäeva puu- ja köögiviljad enam nii palju vitamiine kui varem, kuna neid kasvatatakse tihti tööstuslikult ning transporditakse pikki vahemaid.

Teatud juhtudel võib olla väga vajalik toidulisandite kasutamine, et tagada lapse organismi normaalne areng. Näiteks D-vitamiini on meie kliimas raske saada ainult toidust, eriti pimedatel kuudel. Lapseeas piisav D-vitamiini tarbimine aitab kehal omastada kaltsiumi ning seeläbi üles ehitada ka tervet ning tugevat luustikku.

Millised vitamiinid ja mineraalained on laste jaoks kõige olulisemad?

D-vitamiin

• Toetab luude ja hammaste normaalset arengut
• Aitab kehal kaltsiumi ja fosforit omastada
• Mängib rolli immuunsüsteemi töös

Toiduga on D-vitamiini saada peamiselt rasvastelt kaladelt nagu lõhe, makrell ja sardiinid, samuti munakollastest. Taimetoitlastele ja veganitele on olulised D-vitamiiniga rikastatud toiduained või toidulisandid.

D-vitamiini puuduse tunnused võivad olla mitmesugused, alates valust jalgades ja seljas kuni kasvupeetuse ja kõndimisraskusteni. Tõsisematel juhtudel võib esineda rahhiit, mis põhjustab luude pehmenemist ja deformatsioone. Samuti on D-vitamiini puudus seotud suurenenud infektsioonide riskiga, kuna see vitamiin osaleb ka immuunsüsteemi töös.

C-vitamiin

• Tugevdab immuunsust ja aitab võidelda viiruste ning bakteritega
• Soodustab haavade paranemist ja tugevdab veresooni
• Parandab raua imendumist, aidates ennetada kehvveresust

C-vitamiini leidub rikkalikult puu- ja köögiviljades nagu tsitrusviljad, maasikad, kiivid, paprika, brokkoli ja spinat. Inimese organism ei suuda ise C-vitamiini toota, mistõttu on oluline saada seda regulaarselt toiduga. Kui laps on toidu suhtes valiv ning ei söö piisavalt puu- ja köögivilju, võib tal tekkida C-vitamiini puudus.

C-vitamiini puuduse tunnused lastel võivad olla väsimus, ärrituvus, luu- ja lihaskonna valu, igemete veritsus ning aeglane haavade paranemine. Tõsisem C-vitamiini puudus võib põhjustada skorbuuti, mis on tänapäeval haruldane, kuid tõsine haigus. Skorbuudi sümptomid on tugev väsimus, liigese- ja jalavalud, veritsevad igemed ning punased või sinised laigud nahal.

B-vitamiinid (B1, B2, B3, B6, B12, foolhape, biotiin, pantoteenhape)

• Toetavad aju ja närvisüsteemi arengut
• Osalevad energia tootmises, aidates ennetada väsimust
• Aitavad kaasa vereloomele ja rakkude uuenemisele

B12-vitamiini leidub peamiselt loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad ja piimatooted, mistõttu on taimetoitlastel ja veganitel suurem risk selle vitamiini puuduseks.

B12-vitamiini puuduse tunnused lastel võivad olla mitmesugused, alates väsimusest ja apaatiast kuni arengu hilinemise ja neuroloogiliste sümptomiteni. Eriti ohtlik on B12-vitamiini puudus imikutel ja väikelastel, kuna see võib põhjustada pöördumatuid närvikahjustusi. Kui kahtlustad oma lapsel B12-vitamiini puudust, on oluline pöörduda arsti poole, kes saab teha vajalikud analüüsid ja määrata sobiva ravi.

A-vitamiin

• Oluline silmade tervisele ja hea nägemise säilitamiseks
• Toetab nahka ja limaskesti, aidates kehal kaitsta end haigustekitajate eest
• Mängib rolli immuunsüsteemi tugevdamisel

A-vitamiini leidub kahes vormis: retinool, mis pärineb loomsetest allikatest nagu maks, kala, munad ja piimatooted, ning karotenoidid (näiteks beetakaroteen), mis pärinevad taimsetest allikatest nagu oranžid ja tumerohelised puu- ja köögiviljad. Organism muundab karotenoidid retinooliks vastavalt vajadusele, mis vähendab üleannustamise riski taimsete allikate puhul.

A-vitamiini puuduse kõige sagedasem tunnus on silmade kuivus (kseroftalmia), mis võib viia nägemisprobleemideni, eriti hämaras. Samuti võib esineda naha kuivust, aeglustunud kasvu ning suurenenud vastuvõtlikkust infektsioonidele. Samas tuleb meeles pidada, et A-vitamiini liigne tarbimine võib olla toksiline, eriti retinoolina, mistõttu tuleb toidulisandite kasutamisel olla ettevaatlik.

Raud

• Vajalik vereloomeks ja hapniku transportimiseks kehas
• Aitab vältida väsimust ning toetab keskendumisvõimet
• Mängib rolli aju arengus ja kognitiivses võimekuses

Loomse raua allikateks on näiteks maks, veri, punane liha, kanaliha ja mereannid ning taimse raua allikateks kaunviljad nagu oad, läätsed ja herned.

Rauapuuduse sümptomiteks võivad olla väsimus ja nõrkus, kahvatu nahk ja limaskestad, hingeldus ja südamekloppimine, isutus ja kehv söögiisu, külmad käed ja jalad.

Tsink

• Osaleb rakkude kasvus ja immuunsüsteemi töös
• Toetab haavade paranemist ja tugevdab naha tervist
• Oluline maitse- ja lõhnataju normaalseks toimimiseks

Rikkalikeimaks tsingiallikateks peetakse liha, kala ja mereande. Väheses koguses tsinki sisaldavad ka munad ja piimatooted. 

Tsingipuuduse peamised sümptomid võivad olla nõrgenenud immuunsüsteem, kasvupeetus, kehv haavade paranemine, isutus ja maitsemeele muutused, kuiv ja ketendav nahk, juuste hõrenemine või väljalangemine.

Kaltsium

• Tugevdab luid ja hambaid
• Vajalik südame ja lihaste normaalseks tööks
• Aitab ennetada luuhõrenemist hilisemas vanuses

Peamised kaltsiumiallikad toidus on piimatooted, kaltsiumiga rikastatud toiduained, lõhe ning tumerohelised lehtköögiviljad nagu lehtkapsas.

Kaltsiumi imendumiseks organismis on vajalik D-vitamiini olemasolu, mistõttu on need kaks toitainet omavahel tihedalt seotud. Kui lapsel on kaltsiumipuudus, võivad ilmneda sellised sümptomid nagu ärrituvus, lihasnõrkus või -krambid, kipitustunne sõrmedes, halb söögiisu ning unehäired. Pikaajaline kaltsiumipuudus võib põhjustada luude deformatsioone, hammaste arengu häireid ning suurendada rahhiidi riski.

Omega-3 rasvhapped (EPA ja DHA)

• Toetavad aju arengut ja parandavad keskendumisvõimet
• Aitavad vähendada põletikke ja toetavad südame tervist
• Mõjutavad positiivselt tuju ja vaimset heaolu

Parimad loomse päritoluga omega-3 allikad (EPA ja DHA) on rasvased kalad: lõhe, makrell, sardiinid, heeringas, anšoovised, tuunikala; mereannid: austrid, krevetid, krabid; kalamaksaõli.

Parimad taimse päritoluga omega-3 allikad (ALA) on seemned: linaseemned, chia-seemned, kanepiseemned; pähklid: kreeka pähklid; taimsed õlid: linaseemneõli, rapsiõli, sojaõli; rohelised lehtköögiviljad: spinat, lehtkapsas. 

Omega-3 rasvhapete puudus võib lastel põhjustada õpiraskusi, keskendumishäireid, nägemisprobleeme ning suurendada põletikuliste seisundite riski. Kui laps ei söö regulaarselt rasvast kala või teisi omega-3 allikaid, võib olla kasulik konsulteerida arstiga võimalike toidulisandite osas, eriti taimetoitlaste ja veganite peredele.