Magneesiumi ülesanded organismis
Magneesiumi sisaldus organismis

Magneesiumi vajadus, saamine toidust



Magneesiumi sisaldus erinevates toiduainetes (6)
Päevase vajaliku koguse magneesiumi võib saada kui süüa: (3)
- 1spl päevalilleseemneid
- 2 viilu teraleiba
- taldriku täis tatraputru
- 1 tk keedetud kartul
- 1dl kuumtöödeldud spinat
- 1 banaan
Näide päevasest menüüst, mille abil saab piisava magneesiumi koguse toiduainetest, keskmise 2000kcl juures.
Magneesiumi puudujääk ja liig
Normaalse segatoitumise puhul ei tohiks tekkida magneesiumi puudust. Toiduainetes on aastatega vähenenud ka magneesiumi sisaldus ja üheks suureks põhjuseks on asjaolu, et mullas jääb aina vähemaks mineraalaineid.
Kui sinna juurde lisada see, et tarbitakse palju töödeldud toitaineid ning toitutakse ühekülgselt, siis võib organism siiski magneesiumit vajalikust vähem saada. (2)
Söödud magneesiumist suudame omastada kolmandiku kuni poole. Magneesiumi omastamine sõltub kaltsiumi, fosfori ja teatud hormoonide ja D-vitamiini hulgast veres. C-vitamiin ja B6-vitamiin soodustavad seda, et meie rakud saavad magneesiumi kenasti kätte. Toidu termiline töötlus vähendab selle magneesiumisisaldust. Kui meie toit sisaldab palju oksaal- (rabarber) ja fütiinhapet (oad), siis on magneesiumi omastamine väiksem. Alkohol ja mõned ravimid takistavad magneesiumi imendumist.(2)
Pikaajalised seedeprobleemid (kõhulahtisus, oksendamine), seedesüsteemi imendumishäired, mõned neeruhaigused ja diabeet võivad samuti põhjustada magneesiumivaegust organismis. Magneesiumi puuduse tunnused on väsimus, lihasenõrkus, lihasvärinad, spasmid erinevates keha piirkondades. Südame rütmihäired, koordinatsioonihäired, meeleolu kõikumised, närvilisus ja peavalu. Nagu eelnevalt kirjutatud, siis vereprooviga on magneesiumi puudust keeruline määrata. (2,4)
Kui inimese neerud on töökorras, siis magneesiumi liia tekkimine organismi on väga haruldane. Neerud reguleerivad meie magneesiumi taset organismis. (4)
Üldiselt ei soovitata magneesiumit tarbida üle 600-700mg päevas. Pikaajaline liigtarbimine võib tekitada oksendamist, kõhulahtisust, kuumahooge, vererõhu langust ja isegi kõnehäireid. Pikaajaline liigtarbimine võib tekkida just suure magneesiumisisaldusega toidulisandite tarbimisel.(2,4)
Kasutatud kirjandus
- J. Heinerman; Heinermani looduslike vitamiinide ja mineraalainete ensüklopeedia, Ersen 2000, lk 262-267
- U. Kokassaar, M.Zilmer; Mineraalained. Mida peab teadma mineraalainetest? AS Ajakirjade Kirjastus, lk 17
- T. Pitsi, K. Salupuu; Tervislik toitumine. Rahva Raamat AS, lk 138
- https://www.terveyskirjasto.fi/terveyskirjasto/tk.koti?p_artikkeli=dlk00818
- Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf (kasutatud 30.08.2019)
- https://tka.nutridata.ee
- https://ods.od.nih.gov/factsheets/Magnesium-HealthProfessional/