Probiootikumid / piimhappebakterid
Seedekulgla ehk seedetrakt on suuõõnest kuni pärasooleni ulatuv seedekanal, mis võib olla kuni 10 meetrit pikk. See on teekond, mida läbib toit, mida me sööme. Seedekulgla on koduks umbes 100 triljonile bakterile. Oleme harjunud sellega, et “bakter” tähendab üldiselt midagi halba. Nii see aga ei ole. Suur hulk baktereid täidavad väga mitmekülgset ja elutähtsat rolli. Selliseid häid baktereid nimetatakse probiootikumideks, mis tõlkes tähendab “elu poolt” vastandina antibiootikule ehk„elu vastu“. Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mis annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel.
Suur hulk baktereid täidavad väga mitmekülgset ja elutähtsat rolli. Neid häid baktereid nimetatakse probiootikumideks
Peamiselt une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pärast võitlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste nagu vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete eraldamisega verre, et toita ja kaitsta peremeesorganismi. Need sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta.
Sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta
Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks, keda oli vaja steriliseerijate ja antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid ülesandeid. Üks olulisemaid tõdemusi on see, et kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus (peen ja jämesooles) ning just bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu nt E. coli bacteria, C. difficile symptom, Helicobacter Pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide invasiooni vastu. Lagundades ja viies organismist välja toksiine, kantserogeene, allergeene, soolasid ja raskemetalle takistades sellega erinevate haiguste tekkimisi. Bakterid, soolestik ja kogu organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et nad mõjutavat viimaste teadusuuringute järgi isegi meie kesknärvisüsteemi ja aju, meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jõudlust igapäeva eluga hakkama saamisel. Näiteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja ärevushäired olevat kõik seotud häirunud seedesüsteemiga. Pole siis ime, kui öeldakse, et tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast.
Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole täheldatud nende hulgas ühtegi infektsiooni põhjustajat. Vastupidi, nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal.
Allikas https://ecosh.ee/probiootikumid-e-piimhappebakterid/
Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid
Prebiootikumid soodustavad heade bakterite kasvu!
Boulardii aitab taastada kahjustunud limaskesti!
MIKS ME PEAKSIME TARBIMA PROBIOOTIKUME TOIDULISANDINA JUURDE?
Et püsida tervena, on väga oluline hoida tasakaalu heade ja halbade bakterite vahel meie organismis. Kaasaegne stressirohke ja pingeline elustiil, kehv toitumine (töödeldud, säilitus- ja lisaainete ning suhrkurikas toit), manustatavad ravimid (näiteks antibiootikumid) koormavad meie organismi, mille tulemusena kaob see õrn tasakaal ja tekib rida erinevaid probleeme, nagu näiteks seedimisprobleemid, puhitused, kõrvetised, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kandidoos ja soor. Samuti seostatakse heade bakterite langusega ka immunsuse- ja energiataseme langust, toidutalumatust ja –allergiaid, õietolmuallergiat, ärritunud soole sündroomi, aknet ja teisi nahaprobleeme.
Puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on tihtipeale raske leida ning sõltuvalt säilitamisest ja töötlemise astmest ei pruugi ka hapendatud toitudes olla piisaval hulgal elujõulisi baktereid. Sellisel juhul ei pruugi olla kasu üksnes probiootilisi aineid sialdavate toitude söömisest, tõstmaks kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. Alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid purgist.
Allikas https://ecosh.ee/probiootikumid-e-piimhappebakterid/
Keha tasakaalu rikub
Kuidas valida probiootikume?
Kui oled otsustanud probiootikume osta, siis jälgi, et tegemist oleks kvaliteetse tootega, milles olevaid tüvesid on piisavalt uuritud, mida on inimgruppidel testitud ja mis on näidanud häid tulemusi. Oluline on, et probiootikumis sisalduvad tüved suudaksid mao happelises keskkonnas ellu jääda, kinnituda soolestiku seintele ja paljuneda.
Kui toode sisaldab liiga palju tüvesid, võib üksikute tüvede kogus jääda väheseks. Rohkem tüvesid ei tähenda, et toode oleks tõhusam.
Bakterite hulk peab olema vähemalt 10E9 cfu/g/päevas.
Probiootikumide manustamine
Probiootikume soovitatakse võtta:
- Profülaktiliste kuuridena sügis-talvisel ajal, et tugevdada immuunsust ja ennetada külmetusi. Kuuri pikkus võiks olla 2 nädalat kuni 1 kuu, kuure on soovitatav korrata. Probiootikume soovitatakse võtta pool tundi enne või pärast sööki ning mitte koos kuuma joogiga, mis võiks kahjustada probiootikumi elujõudu.
- Külmetuse ajal , et lühendada külmetuse kulgu ja vähendada külmetuse sümptomeid.
- Profülaktiliste kuuridena pingelistel perioodidel, et tugevdada immuunsust.
- Profülaktilise kuurina enne reisile minekut (eriti troopilistesse piirkondadesse), et reisi ajal toetada organismi ja ennetada kõhuhädasid.
- Antibiootikumi kuuri ajal, et aidata kiirendada normaalse mikrofloora taastumist. Anti- ja probiootikumide ei tohi võtta samal ajal, vaid manustamise vahel peab olema 2-3 tundi, kuna antibiootikumid takistavad kõikide mikroobide elutegevust. Pärast antibiootikumikuuri võiks jätkata probiootikumide võtmist veel vähemalt kaks nädalat.
Probiootikumide kõrvaltoimed
Probiootikumid ja nende kõrvaltoime tähendab seda, et head bakterid on hakanud tööle! Siin on kõige tüüpilisemad kõrvaltoimed, mis võivad vahel ilmneda: kõhulahtisus, gaas, puhitus, lööbed ja vinnid.
Eeldades, et probiootikumide kõrvaltoime mõju on suhteliselt väike ja nähud ei kesta üle 14 päeva, on põhjust rõõmustada nende kõrvaltoimete üle! Ajutised reaktsioonid nagu kerge puhitus, kõhulahtisus või -kinnisus annavad tunnistust sellest, et kahjulikud bakterid asenduvad kasulikega, toimub sooletikust jääkainete väljutamine ja soole keskkonna parandamine ja paranemine. Samuti tuleb meeles pidada, et kuigi need kõrvaltoimed on ebameeldivad, on need tunduvalt kergemad võrreldes paljude ravimitest tulenevate kõrvaltoimetega.
Toome siin välja 3 moodust, kuidas vähendada probiootikumidest tulenevaid kõrvaltoimeid:
1. Annuse vähendamine: üks võimalus vähendada kõrvaltoimeid on vähendada doosi. Manustada kahe kapsli asemel üks, kuni keha harjub uute bakteritega. Kui keha on harjunud, saab annust taas suurendada. Probiootikumid ja nende liigtarbimise tulemusena, võib see soolestikus põhjustada liig kiiret CFU e. bakteri kolooniate paljunemist.
2. Vee tarbimine: vesi peaks aitama vähendada kõiki kõrvaltoimeid. Kõik nimetatud kõrvaltoimed nagu kõhulahtisus, gaasid, puhitused, krambid, lööbed, vinnid annavad tunnistust sellest, et organismis on vähe vett ja keha ei tule toime soolestiku puhastuse ja jääkainete väljutamisega. Organism vajab keha puhastamiseks ilmtingimata vett. Vesi on parim detoksifitseerija.
3. Anna oma kehale aega kohaneda: võttes probiootikume võib keha tappa suurel hulgal halbu baktereid asendades neid kasulikega. See võib olla kehale üsna suur šokk. Anna kõrvaltoimete puhul kehal harjuda vähemalt kaks nädalat kuni kõrvaltoimed mööduvad. Kui kõrvaltoimed ei taandu on põhjust pöörduda arsti juurde.
Allikas: https://ecosh.ee/probiootikumid/
Probiootikumide tüved ja liigid
Inimspetsiifilistel probiootikumi tüvedel on paremad eeldused tõhusamaks toimimiseks ja mõjuks, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohandunud peremeesorganismi ehk inimesega
PROBIOOTIKUMIDE TÜVEDE PÄRITOLU
Bakteritoodete ehk probiootikumide ehk piimhappebakterite puhul on väga oluline asjaolu kust ning kellelt need pärinevad. Reeglina pärinevad bakterid piimatööstusest, inimestelt või loomadelt.
Rida teadustöid on välja selgitanud, et inimeste epiteelrakkudele kinnituvad nii inimspetsiifilised, kui ka loomadelt pärit tüved, kuid selle vahega, et inimspetsiifiliste tüvede koloniseerimise tase on tunduvalt kõrgem, kui loomadelt pärit tüvedel. Samuti on selgunud, et inimspetsiifilised tüved on vastupidavamad sapphapetele võrreldes teiste tüvedega. See on aga väga heaks tõestuseks, et inimspetsiifilised bakterid kohanevad inimese soolestikus paremini kui muu päritoluga bakterid.
Ka Biolatte looja Yves Delatte on uurinud pea pool sajandit erinevaid baktereid ning nende koostoimimist ja mõju inimesele ning on kirjeldanud, et inimspetsiifilised bakterid kinnituvad meie soolestiku limaskestale paremini. Ta on võrrelnud kinnitumise edukust tõmbelukuga ehk et lukk töötaks, peavad selle mõlemad pooled ideaalselt teineteisega sobima. Inimspetsiifilistel tüvedel on paremad eeldused tõhusamaks toimimiseks ja mõjuks, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohandunud peremeesorganismi ehk inimesega.
Kuna inimestele sobivad bakteritüved on spetsiidilised ja mesofiilsed (kasvavad 37 kraadi juures), sobivad nende rakuseinad inimese limaskestadega ja nende efektiivsus on võrreldamatu. Inimestele sobivaid baktereid ei ole vaja panna happekindlatesse kapslitesse, sest bakterid on maohappele ja sapile vastupidavad.
Allikas: https://haerm.ee/artiklid/mida-peaks-teadma-piimhappebakteritest
Millised on probiootikumide liigid ja tüved ja mille poolest probiootikumid erinevad?
Mitmesuguste seedimisega seotud hädade puhul soovitatakse inimestele osta soolestiku töö tõhustamiseks elavaid organisme e. probiootikume. Loeme pakenditelt erinevate võõrapäraste nimetustega bakterite nimesid, mis tihtipeale meile midagi ei ütle. Eesti keeles on piimhappebakterite erinevate tüvede kohta äärmiselt vähe infot ja seetõttu, et inimesed ei peaks kobama pimeduses, toome teieni enam uuritud ja tuntumate bakterite tüvede kohta tehtud uuringute tulemused ja toime inimese organismile.
Probiootikumid jagunevad peamiselt kaheks piimahppebakterite liigiks, millest uuritumad on lakto- ja bifidobakterid. Need omakorda jagunevad erinevateks tüvedeks:
- Laktobakterite tüved: Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus fermentum, Lactobacillus plantarum, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus paracasei, Lactobacillus gasseri, Lactobacillus reuteri, Lactobacillus salivarus, Lactobacillus helveticus, Lactobacillius bulgaricus.
- Bifidobakterite tüved: Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium longum, Bifidobacterium infantis, Bifidobacterium lactis, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium adolescentis.
- Streptococcus thermophilus.
LAKTOBAKTERID
Kõige olulisemad ja valdavamad bakterid, mis resideeruvad peamiselt inimese peensooles on laktobakterid (Lactobacillus). Lactobacillus on Gram-positiivsete fakultatiivsete anaeroobsete pulgakujuliste bakterite perekond. See piimhappebakterite grupp vastutab laktaasi tootmise eest. Laktaas on ensüüm, mis lagundab süsivesikuid nt laktoosi (piimasuhkrut) ja teisi suhkruid piimhappeks. Piimhape aitab luua seedetraktis happelist keskkonda, mis pidurdab paljude soovimatute mikroorganismide arenemist. Piimhape suurendab ka mineraalide nagu kaltsiumi, vase, magneesiumi ja raua imendumist. Laktobaktereid on kõige rohkem just hapupiimatoodetes nagu hapupiimas ja värskes ilma konservantideta keefiris, mida soovitakse regulaarselt tarvitada üks klaasitäis päevas.
Laktobakterid kaitsevad organismi allergiliste reaktsioonide eest, tagavad õigeaegse soolestiku tühjendamise, aitavad organismil välja töötada immuunsüsteemi elemente ning mängivad olulist rolli bifidobakterite paljunemiseks soodsa keskkonna loomisel. Laktobakterid võivad pärssida vähirakkude kasvu jämesooles ja piimanäärmetes hoides ära organismi saastamise patogeense flooraga.
Mida tähendab Gram-positiivne? Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest, hoiavad Grami meetodiga uurides aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist. Grami meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus (tavaliselt safraniin), mistõttu kõik grampositiivsed bakterid värvuvad violetseks või tumesiniseks.
BIFIDOBAKTERID
Bifidobakterid on Gram-positiivsete anaeroobsete hargnenud pulgakujuliste bakterite perekond. Miljardid bifidobakterid, mis asuvad peamiselt just jämesoole e. käärsoole seintel aitavad ära hoida kahjulike bakterite ja muude patogeensete mikroorganismide, sealhulgas pärmi levikut ja nende poolt sooleseina hõivamist. Bifidobakterid moodustavad suurima bakterite grupi imikute soolestikus, täiskasvanutel on nad suuruselt alles 3. või 4. grupp ning nende osakaal väheneb vananedes veelgi. Sarnaselt laktobakeritele toodavad piim- ja äädikhapet ka bifidobaterid, mis tagavad kuni 70 protsenti vajalikust energiast sooleseinarakkude jaoks, et suurendada loomulikku kaitsebarjääri soolestikus.
Piimhape soolestikus aitab hoida jämesoole pH happelisena pärssides sedasi halvaloomuliste bakterite kasvu ning soodustades sellega omakorda kasulike bakterite kasvu. Madal pH keskkond on vajalik ka selleks, et aidata mineraalidel nagu kaltsium, vask, magneesium, raud ja tsink imenduda verre. Samuti lagundavad bifidobakterid laktoosi, sünteesivad aminohappeid ja valke, alandavad kolesterooli, toodavad K ja B- kompleks vitamiine ning aitavad ära hoida toidumürgitusi. Uuringud on näidanud, et vanuse suurenemisega, stressi ja ebaõige toitumise tõttu hakkab bifidobakterite hulk organismis vähenema. Tähtsamateks bifidobakterite tüvedeks on B.lactis, B bifidum, B. longum, B. infantis, B.breve.
Allikas: https://ecosh.ee/probiootikumid/
Probiootikumide kasulikkus
Mille puhul aitavad probiootikumid? Kõhu mikrofloora hea tervis on meie üldtervise seisukohast väga oluline. Mikrofloora häireid seostatakse paljude meile tuttavate terviseprobleemidega. Toome nimekirjas välja peamised ja räägime allpool igast punktist täpsemalt:
- Seede- ja soolestikuhädad
- Immuunsüsteem ja selle tugevdamine
- Antibiootikumikuuri ajal
- Toiduallergia, atoopiline dermatiit, allergiline nohu ja astma
- Õietolmuallergia
- Nahaprobleemid – akne, ekseem, rosaatsea
- Pärmseen (Candida)
- Probiootikumid naistele: tupeseen ehk kandidaas, bakteriaalne vaginoos ja kuseteede infektsioon
- Raseduse ajal
- Probiootikumid koertele ja kassidele
Seede- ja soolestikuhädad
Tänapäeva sagedane ebaõige eluviis nagu suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine, ülesöömine, vähene liikumine ja vähene puhta joogivee tarbimine, stress, negatiivsed emotsioonid ja medikamentide tarvitamine põhjustavad mitmeid tõsiseid seede- ja soolestikuhädasid. Peamised rikutud mikrofloorast ehk düsbakerioosist tulenevad haigused on näiteks kõhukinnisus, krooniline mao- ja kaksteistsõrmiksoole põletik, erineva päritoluga diarröad (kõhulahtisused), imendumishäired peensooles, jämesoole kroonilised haigused ja allergiad teatud toiduainetele. Tõsiselt rikutud mikrofloora tunnusteks on veel lisaks söögiisu tugev kõikumine, halb lõhn suus, paksenenud keel, praod suunurkades, suurenenud higistamine, nõrkus, närvilisus, südametegevuse puudulikkus, korrapäratu roojamine, valud kõhus, peapööritus, juuste väljalangemine, küünte deformeerumine, lööve, näonaha muutumine hallikaskollaseks, allergilised reaktsioonid jne.
Mis täpselt seedeprotsessis toimub?
Kõige tähtsam mikrofloora inimesel on seedetrakt, mille mass on ligikaudu 2 kg. Inimese soolestikus elutseb ligi tuhat bakteriliiki, mis tarvitavad samu aineid, mida organismgi või toituvad seedimata toidu jääkidest. Sellise suure biomassiga bakterite elutegevuseks kulub ligikaudu 20% soolestiku jõudnud toiduainetest ehk söögist. Soolestiku mikrofloora on terve nähtamatu süsteem, mis täidab väga olulist rolli ning lisaks nimetatakse soolestikku veel teiseks maksaks.
Soolestiku (peen- ja jämesoole) mikrofloora ehk kasulike bakterite ülesanneteks on:
- sünteesida tohutul hulgal kasulikke aineid (vitamiinid, mineraalid, valgud, rasvad) organismi toimimiseks, peamiselt rakkude ülesehitamiseks ning organismi kaitsejõudude toetamiseks, mis on vajalikud tervisele ja organismi tasakaalule;
- muuta kahjutuks paljud kahjulikud ained muutes need neutraalseks;
- viia organismist välja toksiinid, kantserogeenid, allergeenid, soolad ja raskemetallid.
Gastroenteroloogiliste vaatluste kohaselt on inimese soolestikus tavaliselt 20% kasulikke, 30% kahjulikke ja 50% neutraalseid baktereid. Seejuures ilmneb, et olenevalt toidust võivad neutraalsed bakterid tegutseda nii kasulike kui kahjulikena. Vale toitumise korral liituvad nad kahjulike bakteritega ja suurendavad nende hulka, õige toitumise korral liituvad nad kasulike bakteritega. Seepärast võib rikutud mikrofloora tekkida ebaõige toitumise korral väga kiirelt. Mikrofloora kasulike bakterite koostise muutumisel või nende arvu vähenemise tulemusel muutub soolestiku biokile (esmane kaitsekiht) kergemini läbitavaks ning verre võivad tungida toidu makromolekulid ja ainevahetuse saadused, mille tulemusel häirub immunsüsteemi töö ning võivad tekkida autoimmuunsüsteemi haigused.
Võime võidelda nakkustega väheneb (soolestikus, neerudes, ninasõõrmetes, kaksteissõrmiksooles jne), tekivad psüühikahäired, ärrituvus, põletikud, herpes, depressioon, aneemia, allergiad, arenevad günekoloogilised, maksa- ja neeruhaigused, suhkruhaigus (soolestikus halveneb süsivesikute lõhustamine ja kõhunääre koormatakse tööga üle), võib areneda mitmene skleroos ja Parkinsoni tõbi jne. Düsbakterioos võib põhjustada kümnest raskest haigusest peaaegu üheksa, nende väljaravimine sõltub otseselt mao-soolestikutrakti seisundist. Ebanormaalse mikrofloora puhul pole võimalik tervendada organismi ja ravida haigusi.
Kuidas oma organismi seedeprotsessi tervenemisele kaasa aidata?
Kui soolestiku mikrofloorat on hõivanud kahjulikud bakterid, siis on ilmtingimata vajalik tõsta sooletiku kasulike bakterite arvu. Probiootilised piimhappebakterid pärsivad patogeensete bakterite ja pärmseente toksilist toimet ning taastavad soolestiku mikrofloora tasakaalu. Samuti osalevad probiootikumid aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises, normaliseerivad seedimist ja seedekulgla tööd, pärsivad patogeensete mikroobide tegevust, kaitsevad organismi nende elutegevuse toksiliste jääkide eest ning hoiavad ära ainevahetushäired.
Allikas: https://ecosh.ee/abi-seede-ja-soolestikuprobleemidele/
Mis viitab, et mikrofloora pole paigas:
Immuunsüsteem ja selle tugevdamine
Immuunsüsteem on meie keha äärmiselt keerukas kaitsesüsteem, mis reageerib tavaliselt võõrjõudude sissetungi korral, millel võib olla oht meie tervisele. See hõlmab endas elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning molekule, mis osalevad immuunvastuse aktivatsioonil, mille eesmärk on hävitada ja ka pidurdada haigustekitajate levikut. Süsteem jagatekse kaheks – loomulikuks ning omandatavaks immuunsuseks.
Loomulik immuunsüsteem on meil olemas juba sündides ning see reageerib haigustekitaja korral koheselt. Peamine vastus on põletikureaktsioon, väljendudes kõrgema kehatemperturiga püüdes sedasi viiruseid eemaldada. Limaskestad püüavad oma eritistega mikroobe välja uhuda. Haigusperioodile omane nõrkus on omaette eesmärk mitte kulutamaks väärtuslikku energiat millegile muule kui taastumisele.
Omandatud immuunsuse reaktsioon haigustekitajale ei ole üldine vaid spetsiifiline. Varasemalt läbipõetud haigused on immuunmälu järgi tuvastavad ning erilised valvurid – T-lümfotsüüdid ja antikehad - asuvad võitlusesse. Selle miinuseks on, et esmalt peab haiguse vaid loomuliku immuunvastusega läbi põdema, et tekiks omandatud immunsus konkreetse haiguse vastu. Senikaua on igasugune abi, mis tugevdaks meie tervist vägagi teretulnud!
Tervislik eluviis on parim viis immunsüsteemi tugevdamiseks. Mitte suitsetada, vältida liigset stressi ja alkoholi tarbimist, toituda tervislikult ja püsida normaalkaalus. Saada 7-8h und, tegeleda aktiivse tervisespordiga ning tagada piisav enese- ja toiduhügieen. Üsnagi pikk loetelu koosneb siiski vaid elementaarsematest teguritest.
Seda kõike korraga võib olla vägagi raske saavutada, sest tänapäeva hektiline eluviis dikteerib sageli meie ressursse katmaks neid vajalikke tegureid. Selle tõttu kannatab lõpuks meie üldtervis sh immuunsüsteem. Kasu võib olla erinevatest toidulisanditest, sest kõik eelpool nimetatud tegevused kulutavad ja vajavad ühel või teisel viisil mikrotoitaineid nagu mineraale ja vitamiine. Arvestades, et immuunsüsteem toetub ka oluliselt meie mikrobioomile, siis ei ole halb mõte seda toetada, lisades oma menüüsse kasulike bakterite tüvesid ning varustades neid vajalike toitainetega nagu kiudained. Antud hetkel näitab tõendupõhine meditsiin, et teatud probiootikumid aitavad võidelda viirus- ja bakteriaalsete nakkuste ning allergiate vastu.
Allikas: https://ecosh.ee/immuunsusteem-mis-see-on-ja-kuidas-seda-tohustada/
Antibiootikumikuuri ajal
Uuringud on näidanud, et probiootikumid manustatuna antibiootikumi kuuri ajal ennetavad antibakteriaalsest ravist põhjustatud kõhulahtisust ja omavad head mõju tekkinud kõhulahtisuse kiiremas taandumises. On ka arvatud, et probiootikumid aitavad taastada normaalse mikrofloora pärast antibiootikumi kuuri. Uuemad uuringud aga näitavad, et alati ei pruugi probiootikumid aidata soole mikroflooral kiiremini taastuda, vaid see sõltub eeskätt mansutatavatest antibiootikumidest ja manustatavates probiootikumides olevatest tüvedest.
Antud tulemused on mõnevõrra segadusse ajavad, kuid eeskätt näitavad seda, kuivõrd keeruline ja spetsiifiline on soolestiku mikrofloora maailm, mille käitumist teadlased järjepidevalt uurivad.
Toiduallergia, atoopiline dermatiit, allergiline nohu ja astma
Allergiate esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul dramaatiliselt kasvanud, olles arenenud riikides kõige levinumaks krooniliseks haiguseks (20-30 %-l elanikest). Allergiliste häirete puhul on naha epiteeli ja soole limaskesta barjääri funktsioon häirunud ning immuunvastused üldlevinud antigeenidele ebanormaalsed. Teaduslikult leiab aina enam tõendust, et allergiad on seotud inimese mikrobioomi koostise ja funktsiooniga. Tänapäevased meetodid allergiate vältimiseks ja raviks põhinevad mikrobioota arengu toetamisel, soole barjääri funktsiooni parandamisel ja immuunsüsteemi ülereageerimise leevendamisel.
Allergiate kõrge esinemine just linnainimeste seas on peamiselt põhjustatud liiga steriilsest elukeskkonnast: vähenenud kontakt loodusliku keskkonnaga ja kaasaegse ühiskonna hüved on alandanud kokkupuudet mikroobidega, mis mängivad kriitilist rolli immuunsüsteemi küpsemisel esimeste eluaastate jooksul. Allergiliste häirete puhul on T-lümfotsüütide helperrakkude vaheline tasakaal (Th1/Th2) häirunud tüüp 2 helperrakkude (Th2) ülekaalu poole. Häirunud tasakaal võib olla põhjustatud ebapiisavast Th1 vastuse arengust, mida mõjutavad negatiivselt moodsad hügieeninõuded, intensiivne toidu steriliseerimine ja kunsttoiduga söötmine.
Allergiate tekkes mängib rolli ka pärilikkus - allergiliste vanemate lastel on vähemalt 2x kõrgem risk allergia tekkeks võrreldes mitte-allergiliste vanemate lastega.
Allergiate tekke tõenäosus esimese viie eluaasta jooksul on tugevalt seotud imiku mikrobioota koostisega. On leitud, et varane soole asustamine bifidobakterite ja laktobatsillide poolt kaitseb lapsi allergiate tekke eest. Mitmetes uuringutes on nähtud seost laste atoopilise dermatiidi ja madala bifidobakterite, laktobatsillide ja bakteroidide taseme vahel.
Probiootilised bakterid (peamiselt laktobatsillid või bifidobakterid) võivad kaitsta allergiate eest läbi erinevate mehhanismide:
- Parandades soolestiku mikrobiootat.
- Leevendades soole põletikku ja võimendades soole barjääri funktsiooni.
- Surudes alla spetsiifiliste antikehade tootmise ja süsteemse allergilise reaktsiooni.
- Suurendades IFN-gamma tootmist; hiirtel läbiviidud katsed on näidanud, et IFN-gamma inhibeerib sekundaarse allergilise vastuse teket.
- Moduleerides Th1/Th2 tasakaalu, mis aitab vältida põletikuliste haiguste nagu allergiate teket.
- Aidates lagundada enteraalseid antigeene.
- Aidates suunata immuunsüsteemi küpsemist.
- Ka kliinilised uuringud on näidanud, et probiootikumidest on abi erinevate allergiate puhul:
Atoopiline dermatiit. Erineva vanusega lapsi (6 kuud-13 aastat) hõlmavad uuringud on näidanud, et laktobatsillide ja bifidobakterite manustamine parandab oluliselt atoopilise dermatiidi ulatust ja tõsidust. Probiootikumide tarbimine allergia riskiga rasedate, imikute ja imetavate emade poolt vähendab atoopilise dermatiidi tekke ohtu esimese 2 eluaasta jooksul kuni 50 %.
Allergiline nohu ja astma. Laktobatsillide tarbimine leevendab allergilise nohu sümptomeid, parandab üldist elukvaliteeti ning vähendab ravimite kasutamise vajadust. Laktobatsillidel on täheldatud võimet vähendada ka õietolmuallergia sümptomeid. On leitud, et laktobatsillide manustamine allergilise hingamisteede põletikuga hiirtele võib nõrgendada astmaatilisi reaktsioone.
Toiduallergia. Laktobatsillide võime tõsta IFN-gamma tootmist võib kaitsta imikuid lehmapiimaallergia eest, kuna lehmapiimaallergia on seotud IFN-gamma vastuse puudulikkusega.
Allikas https://haerm.ee/artiklid/kas-allergiate-algpohjus-voib-peituda-soolestikus
Õietolmuallergia
Florida Ülikooli teadlaste läbi viidud hiljutine uuring kinnitas, et Lactobacillus’e ja Bifidobakterte kombinatsioon, mis on senini osutunud üliedukaks seedehäirete ravimisel, saavutas märkimisväärseid tulemusi ka allergia puhul. Katsesse kaasati 173 täiskasvanut, kes kannatasid mõõduka sesoonse allergia ehk heinanohu käes. Testgrupp jagati kahte rühma. Esimese rühma patsiendid võtsid 8 nädala jooksul probiootikume samal ajal, kui teisele grupile anti platseebot. Kõik osalejad vastasid iganädalaselt uuringule, kus andsid tagasisidet oma allergiasümptomite kohta. Probiootikume saanud patsientidelt laekus oluliselt rohkem tagasisidet allergianähtude taandumisest ja vähenemisest, kui patsientidelt, kes olid saanud platseebot. Samal ajal võeti testgrupi liikmete väljaheiteproovidest DNA analüüsid, et välja selgitada, kas ja kuidas on 8 nädala jooksul toimunud muutusi nende soolestiku mikrobioomis. Probiootikume võtnud testgrupi liikmetel oli soolestiku mikrobioom mitmekesisem ning sisaldas seejuures vähem patogeenseid baktereid, kui platseebot saanud grupliikmetel.
Probiootikumide võimalikku rakendamist allergia raviks ei ole veel väga palju uuritud, kuid 2015. aastal avaldati loend ühtekokku 23-st selleteemalisest uuringust ning eranditult kõik need kinnitasid, et probiootikume tarbinud testgrupi liikmetel allergia nähud leevendusid või kadusid täielikult, kui platseebot saanud testgrupi liikmed kogesid vähest muutust või ei täheldanud seda üldse.
Probiootikumide laialdasem kasutuselevõtt allergia ravimisel on peagi üsna tõenäoline. Seda kinnitab ka Matthew Ciorba, (gastroenteroloog ja Saint Luis’i Washingtoni Ülikooi Soolestiku uuringute programmi direktor): „On üsna tõenäoline, et üsna pea asendatakse praegused allergiaravimid kas täielikult või osaliselt probiootikumidega.“
Allikas: https://www.ohhira.ee/kuidas-ilma-ravimitete-abita-allergia-kontrolli-alla-saada/
Nahaprobleemid – akne, ekseem, rosaatsea
Nahaprobleemide väljalöömist seostatakse kõige rohkem hormonaalsete muutustega nagu teismeiga, rasedus jm. Ka stress, geneetika, ravimite kasutamine, reaktsioon nahahooldustoodetele, teatavad terviseprobleemid või haigused võivad põhjustada nahaprobleeme ja akne puhanguid.
Järjest enam ollakse aga ka arvamusel, et erinevad nahalööbed – nagu akne, ekseem, rosaatsea – on seotud meie soolestiku tervisega: terve kõhu mikrofloora peegeldub säravpuhtal nahal ning vastupidi, põletikuline soolestik väljendub põletikulisel nahal. On leitud, et probiootikumid on olnud efektiivsed nii rosaatsea kui ka akne ravis juba üle kümne aasta ja mängivad olulist rolli ka tulevikus. Probiootikumide kasutamine nii sissevõeltult kui probiootilise kosmeetikana aitavad vähendada põletikku, tõrjuda soovimatuid toksiine ja baktereid ning seeläbi ennetada või leevendada nahaprobleeme.
Pärmseen (Candida)
Inimese organismis esineb loomupäraselt palju erinevaid mikroorganismide vorme. Üheks selliseks organismiks on pärmseen (Candida), mis elab inimese seedetrakti normaalses mikroflooras ja millel on seal täita oma oluline roll. Ohtlikuks muutub pärmseen meile aga siis, kui ta haarab võimu ning hakkab meie organismis vohama. Candida perekonda kuulub palju erinevaid seeneliike, kõige kahjutegevamaks pärmseene vohamise põhjustajaks on Candida albicans.
Kui Candida albicans väljub kontrolli alt, võivad sellel olla tõsised tagajärjed. Seen võib soodsate tingimuste korral liikuda erinevatesse kehaosadesse nagu suuõõnde, söögitorru, soolestikku, makku, südamesse, nahakudedesse, sõrmedesse, küüntesse ja suguelunditesse põhjustades erinevaid naha, küünte ja limaskesta haigusi nagu suusoor, kõõm, valgevoolus, küüneseen jne. Pärmseene vohamisega ei ole hädas vaid naised, see on järjest sagedasem kaebus ka meestel ja lastel.
Pärmseent ehk kandidoosi on raske tuvastada isegi arstidel, kuna seenhaigus võib ilmneda mitmel erineval viisil ja sarnaneda teistele viiruslikele haigustele. Kui sul esineb alltoodust kaks või enam sümptomit, siis sul võib olla organismis pärmseen:
- Valge katuga keel ehk suusoor
- Kõõm
- Küüneseen
- Tupe valgevoolus
- Uimasus
- Krooniline nohu, allergiad, kõrvapõletikud
- Magusa vajadus
- Seedehäired
- Ebamugavustunne kuseteedes, tupes või põies
- Katkised suunurgad
- Unehäired
- Krooniline väsimus
- Meeleoluhäired
- Krooniline nohu e. sinusiit’
Pärmseent saab ravida ja alistada eelkõige muutes oma menüüd ja elustiili.Võitlus pärmseenega ei ole kerge, kuna pärmseen ei anna kergesti alla ja võib pärast ravi alustamist ajutiselt ka vihasena võimenduda. Selle pärast on oluline meelde jätta, et pärmseent tuleb suretada oma kehas aeglaselt, vastasel korral võivad tekkida mitmed ebameeldivad sümptomid ja tagasilöögid. Muuda menüüd järk-järgult!
Menüüst tuleb välja jätta pärmseene toiduks olevad toiduained, nagu suhkur ja pärm, rafineeritud teravili (eriti nisu), kohveiin ja alkohol, poolfabrikaadid ja valmistoidud ning E-aineid sisaldavad toidud.
Menüüsse tuleb lisada pärmseent pärssivad toiduained:
- köögi- ja puuviljad nagu maguskartul, kaalikas, jamss, herned, mungoad, läätsed, aeduba, adzuki oad, porgand, peet, kõrvits, muskaatkõrvits, suvikõrvits ja zukiini;
- mõrud toiduained ja piprad nagu rukkola, võilill, spinat, lehtkapsas, peedilehed, redis, vesikress, rooma salat, tomat, tsitrusviljade koored, ploomid, vaarikad, maasikad, rabarber, paprika, tšilli, sibul, küüslauk, must pipar, kaneel, kardemon, ingver ja cayenne pipar;
- seemed nagu jahvatatud linaseemned, chia ja kõrvitsaseemned
- õlid nagu kookos- ja oliiviõli
- taimeteed nagu ingver, lagrits, petersell, Pau D'arco, chai ja kaneeli tee.
- heade probiootiliste bakterite kasvu soodustavad toiduained nagu hapukapsas, hapukurk, hapendatud juurviljad, toorpiimast tehtud keefir, hapupiim või jogurt.
Kuna hapendatud tooted ei pruugi anda piisavas koguses probiootilisi tüvesid, siis on kindlasti soovitatav regulaarselt tarbida juurde tõhusaid, vähemalt 10 miljardit ühikut CFU-d sisaldavaid probiootikume, et aidata organismil saavutada uuesti tasakaalu ja kontrolli pärmseene üle, taastada soolestiku terve mikrofloora ja katta see uuesti kasulike piimhappebakterite kultuuriga. Uuringud kinnitavad, et järgmised probiootilised tüved aitavad tõhusalt korrastada soolemikrofloorat, ära hoida põletikulisi protsesse, taandada pärmseent ja vähendada kesknärvisüsteemi häireid: B.longum, B.breve, B.infantis, L.helveticus. L.rhamnosus, L.plantarum ja L.casei.
Allikas: https://ecosh.ee/kas-sinu-terviseprobleemide-taga-voib-olla-parmseen-candida-albicans/
NB! Lae lingilt alla ka pärmseene põhjalik eestikeelne infomaterjal!
Probiootikumid naistele: tupeseen ehk kandidaas, bakteriaalne vaginoos ja kuseteede infektsioon
Nagu soolestik, on ka tupp peenelt tasakaalustatud ökosüsteem. Terve naise kehas suudavad head bakterid hoida tasakaalu tupe mikroflooras. Kuid tasakaal võib kergesti kaduda mitmete tegurite tõttu, sealhulgas kehv toitumine, stress, unepuudus, nõrk immuunsüsteem ja erinevate ravimite tarvitamine (sh antibiootikumid ja rasestumisvastaste tabletid). Selle tulemusena võivad avalduda häired nagu tupeseen, bakteriaalne vaginoos ja kuseteede infektsioon.
Probiootikumide manustamine aitab taastada ja säilitada tupe mikrofloora tasakaalu, tõstes heade bakterite osakaalu. Tasub proovida spetsiaalselt naistele mõeldud probiootilisi segusid.
Probiootikumid raseduse ajal
Probiootikumid toetavad igakülgselt tulevase ema tervist, et lapseootuse aeg oleks rõõmus ja muretu ning et beebi sünniks terve ja tugev:
1. Probiootikumid aitavad vältida preeklampsia teket.
Preeklampsia on enimlevinud rasedusaegne tüsistus, mis tabab umbes 8% rasedaid. Preeklampsia korral ei saa loode kasvamiseks piisavalt hapnikku ega toitaineid ning tekib üsasisene kasvupeetus. See on üks peamisi enneaegsete sünnituste põhjustajaid. Norra Ema ja Lapse Ühenduse (Norwegian Mother and Child Chorod) poolt läbi viidud uuringu kohaselt vähendas probiootiliste toitude või toidulisandite manustamine oluliselt preeklampsia riski. Uuringus osales ligi 70 000 lapseootel naist. Testgrupi liikmetel, kes tarbisid probiootikume iganädalaselt, vähenes tõsise preeklampsia tekke risk 25%. Noored emad, kes tarbisid probiootikume igapäevaselt vähendasid tõsise preeklampsia tekkimise tõenäosust lausa 39%.
2. Probiootikumid aitavad vältida rasedusaegse diabeedi teket ja liigseid „beebikilosid“.
Dublini Meditsiini ja Meditsiiniteaduse Kolledži teadlaste poolt läbiviidud uuringu kohaselt, aitavad probiootikumid hoida veresuhkru taset kontrolli all. Raseduse ajal, mil hormonaalne tasakaal on pidevas muutumises, on see eriti oluline, sest aitab tulevasel emal püsida tervislikus kaaluvahemikus ning vältida riski rasedusaegse diabeedi tekkeks.
3. Probiootikumid vähendavad lastel ekseemi tekkimise võimalust.
Dr. Robert Boyle’i poolt Notthinghami Ülikoolis ja Londoni Kuninglikus Kolledžis läbi viidud uuringu kohaselt on beebidel, kelle ema on raseduse ja/või imetamise ajal tarbinud probiootikume, 22% väiksem risk nahaekseemide ja põletikuliste nahalöövete tekkeks. Seejuures, parimad tulemused saavutati, kui ema tarbis probiootikume raseduse viimastel nädalatel ning imetamise kuuel esimesel kuul, mis ületas isegi tulemused, kui vastsündinud beebile ilma ema vahenduseta probiootilisi lisandeid manustati.
Huvitav avastus, mis samuti uuringus välja tuli, oli see, et tuntud allergeenide, nagu näiteks: pähklite, piimatoodete ja munade välja jätmine menüüst, ei omanud beebi nahaprobleemide tekkimisel või mitte tekkimisel mingit seost. Uuringus kasutati 400 varasemalt teostatud uuringu tulemusi ning 6 000 naisest koosnevat testgruppi.
4. Probiootikumid korrastavad seedimist ja parandavad immuunsust.
Raseduse ajal, kui naise keha on pidevas muutumisprotsessis, on seedehäired, kõrvetised ja puhitised lihtsad tekkima. Regulaarne probiootikumide tarbimine aitab soolestiku mikrofloora tasakaalus hoida, hoiab seedimise korras ja enesetunde energilisena.
Allikas: https://www.ohhira.ee/probiootikumid-raseduse-ajal/
Probiootikumid koertele ja kassidele
Probiootikumid on immuunsüsteemi nurgakivi ka lemmiklooma puhul! Nagu inimeste puhul, nii ka koerte ja kasside mikrobioom ehk ökosüsteem koondab endas ligikaudu 1 000 erinevat tüüpi ja ühtekokku miljardeid baktereid. Probiootikumid on mikroorganismid, mis elavad sinu neljajalgse lemmiku organismi erinevates asukohtades – näiteks nagu suu, seedetrakt, nina ja hingamisteed, vagiina ja nahk.
Õige bakteriaalne tasakaal on aluseks kogu organismi kõikide olulisemate funktsioonide toimimiseks – et seedimine oleks korras, toitained imenduksid, aju töötaks laitmatult ning kõige olulisem, et immuunsüsteem oleks tugev. Looma immuunsüsteemi toetamine on probiootikumide tõenäoliselt kõige olulisem roll. Probiootikume peaks lemmiku menüüsse lisama kindlasti juhtudel, kui märkate, et loomal on seedeprobleemid (kõhulahtisus, soolegaasid jm), loom on stressis või võtab antibiootikume.
Allikas: https://www.ohhira.ee/probiootikumid-lemmikloomale-ei-voi-ja/
Probiootilised toidud, mis on meie tervisele väga kasulikud
Probiootikumid on elusad mikroorganismid, millel tarbimine toetab meie tervist. Probiootikumid ehk kasulikud bakterid pakuvad palju hüvesid meie kehale ja ajule ning nende tarbimine toidulisandina on populaarne. Kuid probiootikume saame ka kääritatud toiduainetest. Siinkohal toomegi nimekirja parimatest probiootilistest toitudest:
Kas probiootikumidest on kasu?
Probiootikumide kasulikkust on uuritud juba kaua ja nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal. Üha enam uuringuid näitavad, et seedetrakti bakterite tasakaal või tasakaalutus on seotud üldise tervise heaolu või haigustega.
2018. aastal viidi aga Iisraelis läbi uus uuring, milles uuriti probiootikumide tõhusust antibiootikumi kuuri ajal või järel. Teatavasti tapavad antibiootikumid meie organismis lisaks halbadele bakteritele ka head bakterid. Seetõttu soovitatakse antibiootikumide kuuri ajal ja pärast seda tarbida probiootikume, et aidata kiiremini taastada heade bakterite populatsiooni ja tasakaalu meie seedetraktis.
Kuid antud uuringu käigus selgus, et osadele uuringus osalenud inimestele probiootikumid ei mõjunud ning uuringus kasutatud probiootikumides sisalduvad bakterid ei suutnud inimese organismi püsima jääda, vaid väljusid sealt väljaheidetega. Samuti näitas antud uuring, et probiootikumid mõjusid hoopis pärssivalt mikrofloora taastumisele pärast antibiootikumi kuuri, takistades loomulikku mikrobioomi taastumist. Ka jõuti uuringuga järeldusele, et probiootikume peab määrama personaaselt ehk arvestada on vaja iga inimese soolestikubakterite kooslust ja vastavalt sellele lisada baktereid ning seega ei pruugi paljudele inimestele sobida müügil olevad valmis bakterikooslused.
Antud uuringut on ka juba kritiseeritud ja viidatud selle kitsaskohtadele – et selles osales liialt vähe inimesi ning kasutati kommertsiaalset ning kliiniliselt vähe kirjeldatud probiootikumi, mis ei pruugigi mikrobioomile hästi mõjuda.
2018. aastal viidi läbi aga ka teine uuring, mis järjekordselt tõestas probiootikumide head toimet. Avastati, et imikute ja laste puhul, kes tarbisid argiselt probiootikume, oli 29 protsenti väiksem tõenäosus, et nad vajasid terviseprobleemide ravimiseks antibiootikume. Korrates analüüsi kõige täpsemate uuringuandmete järgi, oli probiootikume tarbivate laste antibiootikumikuurile sattumise tõenäosus suisa 53 protsenti madalam. Uuringu autorid märksid ka, et probiootikumide argisest järjepidevast kasutamisest võib olla kasu immuunsüsteemi tugevdamisel, kuna see on suuresti seotud soolestiku tööga.
Allikad:
https://novaator.err.ee/859580/uuring-seab-kahtluse-alla-probiootikumide-votmise-vajaduse-ja-moju
https://tervis.postimees.ee/6408087/probiootikumide-kasulikkus-leidis-taas-kinnitust
Mida siis arvata probiootikumide kohta?
Pikaajaline töö probiootikumide uurimise vallas on enamasti siiski toonud teadlasi järeldusele, et heade bakterite mõju meie tervisele ei saa eitada. Kõige paremini saame oma keha aidata siis, kui sööme hapendatud toite, mis juba sisaldavad probiootikume. Probiootikume purgist juurde manustades tuleb aga valida kvaliteetsed ja tunnustatud probiootikumid, mis sisaldavad uuritud bakteritüvesid. Sest on oluline, et probiootikum sisaldaks just neid tüvesid, mis sobiksid omavahel ja suudaksid soolestikku jõudes teiste bakteritega koos toimida. Kõrgema bakteritesisaldusega probiootikumid on efektiivsemad – tõhusad on probiootikumid, kus on vähemalt 10 miljardit bakterit. Samas erinevate bakterite tüvede rohkus ei garanteeri, et toode on kvaliteetne.