Päikesekreem ja D-vitamiin paistavad olevat teineteisega vastuolus. Kuna D-vitamiini puudus on Eestis teemaks ja samuti ka päikesekreemide hooaeg täies hoos, otsustasin veidi uurida nende kahe kohta. Osad faktid tulevad meie parnerilt Ecosh Life-lt, kelle D-vitamiinid on ka meie poes olemas ja konkreetselt päikesekreemide küsimuses olen otsustanud kasutada materjali ühelt väga huvitavalt inglisekeelsely blogi/podcast veebilehelt – Thebeautybrains.com. Seal küsivad lugejad ilu- ja terviseteemal küsimusi ja neile antakse asjalik seletus. Olen otsustanud parimad jutuksed siia ümber tõlkida. Seekordne küsimus siis selline:

Angela: “Mu abikaasa luges hiljuti artiklit, mis väitis, et me ei peaks kasutama päikesekreeme. Ma arvan, et artikli mõte oli see, et paljudel inimestel on D-vitamiini puudus ja päikesekreemi kasutamine takistab kehal selle tootmist. Oli öeldud, et nahavähi risk on madal võrreldes D vitamiini tohutu kasuga. Kas sellel on mingi tõepõhi all või võin ma siiski päikesekreemi väärtustada? Ja kui me ei kasuta päikesekreemi, kas me ei näeks vananedes välja kui vanad nahkkingad?“ [1]

Vastus (The Beauty Brain):

Palun öelge oma abikaasale, et ta ei tohiks lõpetada päikesekreemi kasutamist. See, et päikesekreem võib tekitada D-vitamiini puudust on müüt! [1]

Mis Värk on D-vitamiiniga?

D-vitamiine on mitmeid. Kaks kõige olulisemat D-vitamiini on d2 (ergokaltsiferool) ja d3 (kolekaltsiferool). Need kontrollivad tähtsate mineraalainete imendumist (näiteks raud, magneesium ja tsink) meie sooltes. Ilma piisava D-vitamiinita meie kehad ei töötle neid mineraale korralikult, mis omakorda võib meie luud muuta nõrgemaks (rahhiit või osteoporoos e. luuhõrenemine). D-vitamiini puudus võib viia ka kahjustunud immuunsüsteemini. Mõned vähid nagu eesnäärme-, käärsoole- ja rinnavähk on isegi seotud D-vitamiini puudumisega. [1]

 

Huvitav fakt on see, et ilma kaitsekreemita päikese käes olles toodab nahk D-vitamiini ainult esimese 15-20 min jooksul, edasi hakkab nahk pruunistuma ja D vitamiini tootmine lõppeb. Selle ajaga imendub kehasse ca 15-20 000 IU-d (375-500 mcg) D-vitamiini ning piisavalt päikese käes viibides on normaalne D-vitamiini tase veres 150 -230nmol/l. [2]

Päikeselistelt maadelt talvel Eestisse saabudes püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult 3–4 nädalat. [2]

D-vitamiini saab toidust ja seda võib toote ka meie keha ise kui on piisavalt päikesevalgust. Kuna päikesekaitsevahendid ennetavad päikesel meie nahaga „suhtlemist“, siis pole üllatav ka see mõte, et need võiks kahjustada meie võimet toota tänu päikesevalgusele D-vitamiini. Vaatame üle põhipunktid selle vastuolu kohta. [1]

Müüt: inimestel, kes elavad päikeselises kliimas, esineb vähem eesnäärme-, soole- ja rinnavähi surmasid.

Fakt: Kaks doktorit dermatoloogia osakonnast Bostoni Meditsiini Ülikoolist on analüüsinud uuringuid, milles väidetakse, et need vähid on seotud päikesega. Nende analüüsi tulemusel selgub, et need uuringud on „muutuva kvaliteediga“, sest neid võib segi ajada teiste teguritega, kaasa arvatud teiste kliimateguritega populatsiooni geneetikas, dieedi ja elustiiliga. Nad jõudsid järeldusele, et need uuringud ei suuda kindlaks teha, et päikesevalgus võiks mõju avaldada nende vähivormide esinemissagedusele või suremusele. Siin on link, kui soovite lugeda üksikasju (inglise keeles): http://www.skincancer.org/healthy-lifestyle/vitamin-d/the-d-dilemma  [1]

Müüt: D-vitamiini puuduse oht on suurem kui risk kui nahavähi risk.

Fakt: Üleliigne kokkupuude UV-kiirgusega on tihedalt nahavähiga seotud, tuleb välja  nii loomade kui ka inimeste uuringutest (samuti ka DNA uuringutest). Igal aastal avastatakse USA-s rohkem kui 1.3 miljonit uut juhtu. Lisaks on UV kiirgus suur tekkepõhjus fotovananemisele ja kortsudele, lõtvunud nahale, pruunidele nahalaikudele ja sellele „vanale nahkkinga välimusele“, mille pärast Angela õigustatult muretses. Liigsest päikesest saadav oht kaalub üle D-vitamiini puudusest tingitud probleemid. [1]

 

Müüt: Parim viis ennetamaks D-vitamiini puudust on olla 5-10 minutit kaitsmata nahaga päikese käes.

Fakt: Eelnevalt mainitud uuringu autorid toovad välja alternatiivid, kuidas suurendada D vitamiini taset, mis ei eelda päikese käes viibimist. Näiteks võiksite süüa rohkem D-vitamiini rikast toitu (lõhe); juua D-vitamiiniga rikastatud jooke (piim, apelsinimahl); või võtta vitamiine. Need alternatiivid on palju kergemad ja ohutumad nahale. [1]

Beauty Brain’i kokkuvõte

Teadlaste konsensus on, et oluline on kasutada päikesekaitset, et vähendada nahavähi riski. Samuti on oluline toituda tervislikult, et tagada piisav D-vitamiini kogus. Seega võite oma partnerile öelda, et ta ei lahkuks kodust ilma päikesekaitseta. [1]

Kellel on vitamiini puuduse risk suurim?

Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest. Ohustatud on istuva eluviisiga, eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt. [2]

D3-vitamiini puuduse käes kannatab enamik Eesti inimesi. [2]

 

Allikas 1:  http://thebeautybrains.com/2014/08/does-sunscreen-make-you-vitamin-d-deficient/

Allikas 2: https://ecosh.ee/olulised-teadmised-ja-faktid-d-vitamiinist/