Mis on probiootikumid ja kas neist on ka kasu?

Mis on probiootikumid ja kas neist on ka kasu?

Probiootikumid / piimhappebakterid

Seedekulgla ehk seedetrakt on suuõõnest kuni pärasooleni  ulatuv seedekanal, mis võib olla kuni 10 meetrit pikk. See on teekond, mida läbib toit, mida me sööme.  Seedekulgla on koduks umbes 100 triljonile bakterile. Oleme harjunud sellega, et “bakter” tähendab üldiselt midagi halba. Nii see aga ei ole. Suur hulk baktereid täidavad väga mitmekülgset ja elutähtsat rolli. Selliseid häid baktereid nimetatakse probiootikumideks, mis tõlkes tähendab “elu poolt” vastandina antibiootikule  ehk„elu vastu“. Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mis annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel.

Suur hulk baktereid täidavad väga mitmekülgset ja elutähtsat rolli. Neid häid baktereid nimetatakse probiootikumideks

Peamiselt une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pärast võitlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste nagu vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete eraldamisega verre, et toita ja kaitsta peremeesorganismi. Need sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta.

Sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta

Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks, keda oli vaja steriliseerijate ja antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid ülesandeid. Üks olulisemaid tõdemusi on see, et kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus (peen ja jämesooles) ning just bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu nt E. coli bacteria, C. difficile symptom, Helicobacter Pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide invasiooni vastu. Lagundades ja viies organismist välja toksiine, kantserogeene, allergeene, soolasid ja raskemetalle takistades sellega erinevate haiguste tekkimisi. Bakterid, soolestik ja kogu organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et nad mõjutavat viimaste teadusuuringute järgi isegi meie kesknärvisüsteemi ja aju, meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jõudlust igapäeva eluga hakkama saamisel. Näiteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja ärevushäired olevat kõik seotud häirunud seedesüsteemiga. Pole siis ime, kui öeldakse, et tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast.

Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole täheldatud nende hulgas ühtegi infektsiooni põhjustajat. Vastupidi, nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal.

Allikas https://ecosh.ee/probiootikumid-e-piimhappebakterid/

Prebiootikumid soodustavad heade bakterite kasvu!

Boulardii aitab taastada kahjustunud limaskesti!

Prebiootikumid on toitainete need koostisosad, mida meie keha ei suuda seedida ja mis jõuavad soolestikku tervena, olles toiduks meie meie mikrofloorale ja soodustades heade bakterite kasvu. Prebiootikume leidub enim täisteratoodetes, banaanides, puu-ja köögiviljades (eriti sibulas ja küüslaugus), ubades ja läätsedes, sigurijuures ja võilillelehtedes.

MIKS ME PEAKSIME TARBIMA PROBIOOTIKUME TOIDULISANDINA JUURDE?

Et püsida tervena, on väga oluline hoida tasakaalu heade ja halbade bakterite vahel meie organismis. Kaasaegne stressirohke ja pingeline elustiil, kehv toitumine (töödeldud, säilitus- ja lisaainete ning suhrkurikas toit), manustatavad ravimid (näiteks antibiootikumid) koormavad meie organismi, mille tulemusena kaob see õrn tasakaal ja tekib rida erinevaid probleeme, nagu näiteks seedimisprobleemid, puhitused, kõrvetised, kõhukinnisus, kõhulahtisus, kandidoos ja soor. Samuti seostatakse heade bakterite langusega ka immunsuse- ja energiataseme  langust, toidutalumatust ja –allergiaid, õietolmuallergiat, ärritunud soole sündroomi, aknet ja teisi nahaprobleeme. 

Puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on tihtipeale raske leida ning sõltuvalt säilitamisest ja töötlemise astmest ei pruugi ka hapendatud toitudes olla piisaval hulgal elujõulisi baktereid.  Sellisel juhul ei pruugi olla kasu üksnes probiootilisi aineid sialdavate toitude söömisest, tõstmaks kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. Alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid purgist.

Allikas https://ecosh.ee/probiootikumid-e-piimhappebakterid/

Keha tasakaalu rikub

Kuidas valida probiootikume?

Kui oled otsustanud probiootikume osta, siis jälgi, et tegemist oleks kvaliteetse tootega, milles olevaid tüvesid on piisavalt uuritud, mida on inimgruppidel testitud ja mis on näidanud häid tulemusi. Oluline on, et probiootikumis sisalduvad tüved suudaksid mao happelises keskkonnas ellu jääda, kinnituda soolestiku seintele ja paljuneda.
Kui toode sisaldab liiga palju tüvesid, võib üksikute tüvede kogus jääda väheseks. Rohkem tüvesid ei tähenda, et toode oleks tõhusam.
Bakterite hulk peab olema vähemalt 10E9 cfu/g/päevas.

Probiootikumide manustamine

Probiootikume soovitatakse võtta:

  • Profülaktiliste kuuridena sügis-talvisel ajal, et tugevdada immuunsust ja ennetada külmetusi. Kuuri pikkus võiks olla 2 nädalat kuni 1 kuu, kuure on soovitatav korrata. Probiootikume soovitatakse võtta pool tundi enne või pärast sööki ning mitte koos kuuma joogiga, mis võiks kahjustada probiootikumi elujõudu.
  • Külmetuse ajal , et lühendada külmetuse kulgu ja vähendada külmetuse sümptomeid. 
  • Profülaktiliste kuuridena pingelistel perioodidel, et tugevdada immuunsust.
  • Profülaktilise kuurina enne reisile minekut (eriti troopilistesse piirkondadesse), et reisi ajal toetada organismi ja ennetada kõhuhädasid.
  • Antibiootikumi kuuri ajal, et aidata kiirendada normaalse mikrofloora taastumist. Anti- ja probiootikumide ei tohi võtta samal ajal, vaid manustamise vahel peab olema 2-3 tundi, kuna antibiootikumid takistavad kõikide mikroobide elutegevust. Pärast antibiootikumikuuri võiks jätkata probiootikumide võtmist veel vähemalt kaks nädalat.

Probiootikumide kõrvaltoimed

Probiootikumid ja nende kõrvaltoime tähendab seda, et head bakterid on hakanud tööle! Siin on kõige tüüpilisemad kõrvaltoimed, mis võivad vahel ilmneda: kõhulahtisus, gaas, puhitus, lööbed ja vinnid.

Eeldades, et probiootikumide kõrvaltoime mõju on suhteliselt väike ja nähud ei kesta üle 14 päeva, on põhjust rõõmustada nende kõrvaltoimete üle! Ajutised reaktsioonid nagu kerge puhitus, kõhulahtisus või -kinnisus annavad tunnistust sellest, et kahjulikud bakterid asenduvad kasulikega, toimub sooletikust jääkainete väljutamine ja soole keskkonna parandamine ja paranemine. Samuti tuleb meeles pidada, et kuigi need kõrvaltoimed on ebameeldivad, on need tunduvalt kergemad  võrreldes paljude ravimitest tulenevate kõrvaltoimetega.

Toome siin välja 3 moodust, kuidas  vähendada probiootikumidest tulenevaid kõrvaltoimeid:

1. Annuse vähendamine: üks võimalus vähendada kõrvaltoimeid on vähendada doosi. Manustada kahe kapsli asemel üks, kuni  keha harjub uute bakteritega. Kui keha on harjunud, saab annust taas suurendada. Probiootikumid ja nende liigtarbimise tulemusena, võib see soolestikus põhjustada liig kiiret CFU e. bakteri kolooniate paljunemist.

2. Vee tarbimine: vesi peaks aitama vähendada kõiki kõrvaltoimeid. Kõik nimetatud kõrvaltoimed nagu kõhulahtisus, gaasid, puhitused, krambid, lööbed, vinnid annavad tunnistust sellest, et organismis on vähe vett ja keha ei tule toime soolestiku puhastuse ja jääkainete väljutamisega. Organism vajab keha puhastamiseks ilmtingimata vett. Vesi on parim detoksifitseerija.

3. Anna oma kehale aega kohaneda: võttes probiootikume võib keha tappa suurel hulgal halbu baktereid asendades neid kasulikega. See võib olla kehale üsna suur šokk.  Anna kõrvaltoimete puhul kehal harjuda vähemalt  kaks nädalat kuni kõrvaltoimed mööduvad. Kui kõrvaltoimed ei taandu on põhjust pöörduda arsti juurde.

Allikas: https://ecosh.ee/probiootikumid/

Kas probiootikumidest on kasu?

Probiootikumide kasulikkust on uuritud juba kaua ja nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal. Üha enam uuringuid näitavad, et seedetrakti bakterite tasakaal või tasakaalutus on seotud üldise tervise heaolu või haigustega.

2018. aastal viidi aga Iisraelis läbi uus uuring, milles uuriti probiootikumide tõhusust antibiootikumi kuuri ajal või järel. Teatavasti tapavad antibiootikumid meie organismis lisaks halbadele bakteritele ka head bakterid. Seetõttu soovitatakse  antibiootikumide kuuri ajal ja pärast seda tarbida probiootikume, et aidata kiiremini taastada heade bakterite populatsiooni ja tasakaalu meie seedetraktis.

Kuid antud uuringu käigus selgus, et osadele uuringus osalenud inimestele probiootikumid ei mõjunud ning uuringus kasutatud probiootikumides sisalduvad bakterid ei suutnud inimese organismi püsima jääda, vaid väljusid sealt väljaheidetega. Samuti näitas antud uuring, et probiootikumid mõjusid hoopis pärssivalt mikrofloora taastumisele pärast antibiootikumi kuuri, takistades loomulikku mikrobioomi taastumist. Ka jõuti uuringuga järeldusele, et probiootikume peab määrama personaaselt ehk arvestada on vaja iga inimese soolestikubakterite kooslust ja vastavalt sellele lisada baktereid ning seega ei pruugi paljudele inimestele sobida müügil olevad valmis bakterikooslused.

Antud uuringut on ka juba kritiseeritud ja viidatud selle kitsaskohtadele – et selles osales liialt vähe inimesi ning kasutati kommertsiaalset ning kliiniliselt vähe kirjeldatud probiootikumi, mis ei pruugigi mikrobioomile hästi mõjuda.

2018. aastal viidi läbi aga ka teine uuring, mis järjekordselt tõestas probiootikumide head toimet. Avastati, et imikute ja laste puhul, kes tarbisid argiselt probiootikume, oli 29 protsenti väiksem tõenäosus, et nad vajasid terviseprobleemide ravimiseks antibiootikume.  Korrates analüüsi kõige täpsemate uuringuandmete järgi, oli probiootikume tarbivate laste antibiootikumikuurile sattumise tõenäosus suisa 53 protsenti madalam. Uuringu autorid märksid ka, et probiootikumide argisest järjepidevast kasutamisest võib olla kasu immuunsüsteemi tugevdamisel, kuna see on suuresti seotud soolestiku tööga.

Allikad:
https://novaator.err.ee/859580/uuring-seab-kahtluse-alla-probiootikumide-votmise-vajaduse-ja-moju
https://tervis.postimees.ee/6408087/probiootikumide-kasulikkus-leidis-taas-kinnitust

Mida siis arvata probiootikumide kohta?

Pikaajaline töö probiootikumide uurimise vallas on enamasti siiski toonud teadlasi järeldusele, et heade bakterite mõju meie tervisele ei saa eitada. Kõige paremini saame oma keha aidata siis, kui sööme hapendatud toite, mis juba sisaldavad probiootikume. Probiootikume purgist juurde manustades tuleb aga valida kvaliteetsed ja tunnustatud probiootikumid, mis sisaldavad uuritud bakteritüvesid. Sest on oluline, et probiootikum sisaldaks just neid tüvesid, mis sobiksid omavahel ja suudaksid soolestikku jõudes teiste bakteritega koos toimida. Kõrgema bakteritesisaldusega probiootikumid on efektiivsemad – tõhusad on probiootikumid, kus on vähemalt 10 miljardit bakterit. Samas erinevate bakterite tüvede rohkus ei garanteeri, et toode on kvaliteetne.

Kui said siit tekstist head infot, siis jaga seda kindlasti ka teistega. Vaata kindlasti ka meie teisi artikleid, mille info leiad allpool. Kliki pildil ja jõuadki kohale!

7 põhjust, mil peaksid võtma probiootikume ja kuidas seda õigesti teha

Artikkel, mis seletab täpsemalt, millistel juhtudel võivad probiootikumid sind aidata, kuidas neid arukalt valida ja kõige efektiivsemalt manustada.

https://mia24.ee/infonurk/7-pohjust-mil-peaksid-votma-probiootikume-ja-kuidas-seda-oigesti-teha/

Parimad probiootikumid Mia24.ee e-poes - mida kliendid kõige enam ostavad

Siit leiad nimekirja meie e-poe kõige populaarsematest probiootikumidest. Mida kõige rohkem ostetakse ja ühtlasi ka klientide poolt kiidetakse.

https://mia24.ee/soovitus/parimad-probiootikumid

Jaga seda infot ka teistega

Comments 2

  1. Pingback: Probiootikumid ja 18 põhjust miks ka Sinul võib olla vaja neid tarbida...

  2. Pingback: Parimad probiootikumid - mida enim ostetakse - Mia24.ee | Tervise- ja ilublogi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga