Hetkel on nahahoolduse jaoks mõeldud õlid kuum teema. Väga hinnatud eksperdid, kes mõne brändi heaks töötavad, räägivad et kõikidele inimestele tulevad erinevad õlid kasuks. Hoolimata, et aastakümneid tehtud uuringud tõestavad, et nahahooldusõlid võivad olla poore ummistavad, aknet põhjustavad ja võivad isegi tekitada põletikke tundliku nahaga inimestel.
Tänapäevased õlid ei erine vanematest õlidest. Toode, mida müüakse täna 100% jojoobiõli nime all ei erine sellest, mida müüdi aastal 1974 sama nime all. Jutt, nagu võiks koostis olla muutunud, on vale. Pole võimalik muuta õli keemilist koostist ja üldiselt ei lahjenda tootjad ise õlisid. Kõik nahahooldusõlid on enamasti naturaalse koostisega rasvhapetest ja sisaldavad ka veidi skvalaani (looduslik süsivesinik).
Kuid kas siis tuleb välja, et kõik nahahooldusõlid on hoopis halvad? Ei. Mõned õlid on rohkem kasulikud kui teised. See oleneb süsinikahela pikkusest ja rasvhapete koostisest. Küllastunud rasvhapped (sisaldab üksiksidemega süsiniku aatomit) ja küllastumata (sisaldab topeltsidemega süsiniku aatomit) muudavad keemilised omadused täiesti erinevaks. Näiteks oliiviõli koosneb umbes 15% küllastunud ja 85% küllastumata rasvhapetest. Kookosõli aga vastupidiselt 85% küllastunud ja 15% küllastumata rasvhapetest. Teades seda saab kindlalt väita, et mõned õlid on kuiva naha jaoks paremad, kui teised.
- Kuiva nahaga inimestele ei soovita kasutada mandli-, aprikoosi-, avokaado- ja oliiviõli. Need on parimad normaalse nahatüübiga inimestele. Seda õlide oklusiivsete omaduste pärast, mis hoiavad ainult olemasoleva niiskuse kinni. Kui aga endal pole eriti palju niiskust nahal, siis pole sellest kasu.
- Kuiva naha korral on soovitatav kasutada palmi-, kookose-, argaania- ja pequiõli. Neis õlides on rasvhapped keskmiste või pikkade süsivesiniku ahelatega, mis annab neile omaduse pehmendada ja niisutada, hoides vett ja õlisid nahal.
Siin on kokkuvõte praegustest populaarsematest õlidest: kookos-, jojoobi- ja argaaniaõlist.
Kookoseõli: Parim noorele, kuivale ja aknevabale nahale.
Kookoseõli on kõigile hea, kui seda kasutada söögiks. Kui just ei loe kaloreid, on kookosõli suurepärane kasulike küllastunud rasvhapete, polüküllastumata õlide ja kilpnäärme funktsiooni toetava lauriinhappe allikas. Suukaudsel tarbimisel on see nagu seeditav kuld.
Aga pannes kookosõli oma nahale, on teine lugu. Enamus uuringud kinnitavad, et kasu on lastel ja beebidel. Pehmendava toimega on kookosõli piisavalt leebe, et kasutada beebide ja laste toodete koostises, õrnema ja tundkiku naha jaoks. Uuringud näitavad ka, et külmpressitud neitsikookosõli on võimalik kasutada dermatiidi raviks, sest see on antibakteriaalne ja pehmendava toimega. Lisaks aitab see ka ravida põletushaavu, kuigi uurimusest ei selgunud, miks täpselt. Hüpoteetiliselt on see selle pärast, et kookosõlil on antibakteriaalne ja põletikuvastase toimega.
Kookosõlil on aga okslusiivsed omadused ja võib seetõttu ummistada poore. On eriti tähtis, et kookosõli kasutataks täiesti puhtal nahal.
Umbes kuu aja pärast peale kookosõli kasutamist, peaksid nägema paranemismärke juhul kui on kuiv nahk. Küll aga ei tasu imestada, et kasutades kookosõli normaalse või rasuse naha puhul, on tulemuseks hoopis rohkem ummistunud poorid.
Jojoobiõli: Parim normaalsele kuni aknelisele nahale
Lisaks naljakale nimele on jojoobiõli päris kasulik. Teistest eksootilistest õlidest erinevalt nagu kookose-, argaania- ja oliiviõli on jojoobiõli hoopis vaha ja suudab nahkale olla kõige sarnasem naturaalse olekuga, võrreldes teiste õlidega.
Kuna jojoobiõli on nii sarnane naha loomuliku õliga, arvatakse, et ta suudab panna naha arvama, et nahk toodab ise piisavalt õli ja seega aitab tasakaalustada normaalset taset.
Jojoobiõli on kasulik ka nahahoolduse fanaatikutele, sest võib suurendada erinevate kasulike ainete imendumist nahka.
Jojoobiõli on seega kasulik normaalse ja/või rasuse, aknelise naha puhul. Pea aga meeles, et liiga suure koguse kasutamine ei ole hea. Võta mündisuurune kogus terve näo jaoks.
Argaaniaõli: Parim normaalsele nahale, mis näitab vananemise märke
Tihtipeale ei ole tooted argaaniaõlist need, mis nad tunduvad. Kuna puhta argaaniaõli tootmine on aeganõudev ja üsna kallis protsess, seega segavad paljud tootjad seda teiste õlidega nagu näiteks oliiviõli. Sellest on aga kahju, sest puhas argaaniaõli on imeliste omadustega naha hoolduse jaoks. Näiteks on argaaniaõlis 3 korda rohkem E vitamiini kui on seda oliiviõlis.
Seega kui oled huvitatud argaaniaõli kasutamisest, jälgi koostist ja vaata, et seal poleks muid asju lisatud. Mõned tootjad lisavad nimekirja mineraale ja vitamiine, mis õlis leidub ja need võivad koostise nimekirjas olla, kuid et saada kasulikum toode, jälgi et ta ei sisaldaks palju muid õlisid.
Uuringutest on välja tulnud, et kasutades 8 nädalat argaaniarikast näokreemi on aidanud 38% paranemist. Põhjuseks on suur E vitamiini nagu ka linool- ja oleiinhapete sisaldus, mis aitavad kaitsta naha elastsust, siledust ja sära.
Linoolhape on oomega-6 rasvhape. See on rasvhape, mida keha ei tooda iseseisvalt ja peab tulema söögiga, et keha normaalselt toimiks. Kui seda kanda nahale, on tal võime vähendada põletikke ja aknet ning suurendada niiskuse taset nahas.
Oleiinhape aga on oomega-9 rasvhape. Erinevalt oomega-6 rasvhapetest, ei pea oomega-9 rasvhappeid toitumisega lisama. Kui linoolhape aitab võidelda põletikega, siis oleiinhape aitab lihtsalt säilitada pehmema ja siledama oleku. Huvitaval kombel on oleiinhape 55-60% oliiviõli koostisest ja 56% akai marjades, mis on kaks väga levinud koostisosa nahahoolduse toodetes.
Argaaniaõlil on ka UV kiirguse eest kaitsvad toimed. Seda kasutades võid ennetada tulevasi vananemismärke. Ainus miinus on argaaniaõli puhul see, et ta on õlina liiga raske neile kellel on rasune või akneline nahk. Neile sobiks paremini lahjem jojoobiõli.
Kokkuvõtteks:
Kui soovid kasutada õli nahahoolduseks, jälgi järgnevat:
- kookosõli on parim noorele, normaalsele kuni kuivale nahale
- jojoobiõli on parim normaalsele või rasusele igas vanuses nahale
- argaaniaõli on hea vanemale, normaalsele kuni kuivale nahale
Vaata ka meie erinevaid õlisid.
Originaalartikkel siin.