Kollageen koosneb erinevatest aminohapetest, seetõttu tarbides nii asendamatute kui asendatavate aminohapete allikaid, on võimalik keha kollageeni tootmist ka läbi tavalise toidu toetada. Näiteks saad kollageeni moodustumisele kaasa aidata tarbides:
Kana - Mitmed kollageenilisandid on saadud just kanalihast.
Kala - Mereline kollageen kogub aina enam tuntust, lisaks on väidetud, et mereline kollageen on üks kõige kergemini omastatavaid kollageene. Kala puhul on märkimisväärne veel see, et kalanahk sisaldab rohkem kollageeni kui kalaliha. Seetõttu kasutatakse justnimelt kalanahka kollageenipeptiidide allikana.
Munavalgeid - Munavalgetes on suur kogus proliini, mis on üks kollageeni tootmiseks vajalikest aminohapetest.
Tsitrusvilju ja troopilisi vilju - Tsitrusviljades sisalduv C-vitamiin on ülioluline, sest C-vitamiinil on oluline roll pro-kollageeni tootmisel, mis on keha kollageeni eelkäija. Samuti sisaldavad C-vitamiini troopilised puuviljad, näiteks mango, kiivi ja ananass.
Marju - Ka marjad on head C-vitamiini allikad ning sisaldavad ka palju antioksüdante, mis kaitsevad nahka.
Küüslauk - Ka küüslauk suurendab kollageeni tootmist. See on kõrge väävlisisaldusega, mis aitab sünteesida kollageeni.
Lisaks eeltoodule tasub tarbida ka palju rohelist, ubasid, India pähkleid, tomatit ja paprikat. (2)

Kollageeni kapslid

Kollageeni üks tarvitamisvõimalustest on võtta kapsleid, lisaks kapslitele on olemas ka kollageeni tabletid. Sõltuvalt tootest on kapslite ja tablettide tarvitamissoovituseks päevas 1-4 kapslit, kuid enne kapslite võtmist tuleb tutvuda vastava toote tarvitamisjuhisega, sest kollageeni sisaldus erinevates toodetes võib varieeruda. Kollageeni kapsleid ja tablette leiab mitmel kujul, näiteks: puhas kollageen, kollageen + C + B3 vitamiin, kollageen + kookos, kollageen + C-vitamiin ja hüaluroonhape jne.

Kollageenijook

Kollageenijook – puhas looduslik ilu ja nooruse saladus, mis töötab seestpoolt väljapoole! Kollageenijoogina on kollageeni mugav ja lihtne valmiskujul otse pudelist juua või hoopis kollageenipulbrist endale kollageenijook ise valmis teha. Kollageenipulbrist kollageenijoogi tegemiseks ei ole teha vaja muud, kui 1-2tl pulbrit lahustada vees ning seejärel juua. Kollageenijooki tarvitatakse üldiselt kuuridena, näiteks Mia24 klientide lemmiku Dr. OHHIRA® Sissevõetava kollageeni üks kuur sisaldab 10 pudelit ja just niipalju pudeleid ühes pakendis ongi. Ühe kuuri kestvus on 20 päeva ning soovitatav on 3-4 kuuri aastas.

Kollageeniga näokreem

Kollageeni on võimalik kehal omastada ka läbi igapäevase nahahooldusrutiini. Näiteks lisatakse üha enam kollageeni näokreemidesse ja näoseerumitesse. On suureks boonuseks, kui meile on antud võimalus näokreemi kasutades pakkuda nahale ka vajalikus annuses kollageeni, et taaselustada kuiva ja väsinud nahka ning lisada nahale elujõudu, elastsust ja sära. Kollageeniga näokreem ja teised näohooldustooted muudavad nahakoe tihedamaks, tõstavad naha niisutatust ja annavad nahale parema toonuse.

Kollageeni ampsud

Lisaks kollageeni pulbritele, kapslitele, tablettidele, kummikommidele ja kummikarudele on olemas ka kollageeni ampsud. Kollageeni ampsud on teisiti öeldes kollageeni kommid krõmpsuval ja maitsval kujul inimestele, kes ei taha või kellele ei meeldi teisi kollageenipreparaate tarvitada näiteks põhjusel, et need ei ole hea maitsega. Kollageeni ampse on erineval kujul - väga populaarsed on kollageeni toorbatoonid. Toorbatoonid sisaldavad tihti ka erinevaid vitamiine ja muid mineraalaineid. Kollageeni ampsudega maitseprobleemi ei tohiks olla, sest olemas on ka kollageeniampsud šokolaadiga, mis tähendab, et saab ühteaegu kollageeni tarbida ja samas ka magusaisu rahuldada. Kuid ka teiste maitselised kollageeni ampsud on heaks vahepalaks. Kollageeni ampsud sisaldavad nii ilu- kui ka liigeste kollageeni. Eraldi on olemas ka veel liigeseampsud ja iluampsud, mis mõlemad sisaldavad kollageeni.

Kollageeni kummikommid/kollageeni kummikarud

Üha enam koguvad Eestis tuntust kollageeni kummikommid/kummikarud, mis on justkui tavalised kummikommid, kuid siiski on tegu iluvitamiinidega, mis sisaldavad kollageeni. Kummikommide võtmine on lihtne - kollageeni kummikarusid süüakse päeva jooksul sõltuvalt tootest 1-4 tükki ning seeläbi saab keha päevase vajaliku annuse kollageeni. Lisaks on kummikarude valik lai - erinevateks päevadeks ja iluvajadusteks. Hea ja lihtne võimalus tarvitada kollageeni inimestel, kes on kiire elustiiliga või neil, kes ei söö igapäevaselt mitmekesist ja kollageenirikast toitu. (3)

Vananedes kaotab keha kollageeni. 40. eluaastaks võite igal aastal kaotada kuni 1% oma keha kollageenist. (4)

Kollageeni kadu mõjutavad ka muud tegurid, nagu toitumine, regulaarne suitsetamine, alkoholi tarbimine ja päikese käes viibimine (4, 5).

Praegu ei ole veel otseseid ametlikke juhiseid selle kohta, kui palju kollageeni päevas võtta.
Seega sõltub kollageeni kogus, mida peaksite võtma, sellest, millist kollageeni vormi te võtate ja miks te seda võtate, samuti tootja soovitustest.

Hüdrolüüsitud kollageeni kogused

Hüdrolüüsitud kollageen on üks levinumaid toidulisandites kasutatavaid vorme, kuna see imendub kergemini kui muud tüüpi kollageenid. Seda müüakse sageli kapslite või pulbrina, millest viimast saab lisada kuumadele ja külmadele jookidele, suppidele või muudele toitudele (4).

2019. aasta kliiniliste uuringute ülevaates leiti, et iga päev 2,5–15 grammi hüdrolüüsitud kollageenpeptiidide võtmine võib olla ohutu ja tõhus (6).

Väiksem päevane annus ( alla 2,5 grammi) võib parandada liigesevalu, naha tervist ja hüdratsiooni (7, 8, 9).

Selle annuse suurendamine 5 grammini päevas on näidanud uuringutes häid tulemusi, et katsealuste luutihedused paranesid (10, 11).

Kollageenieptiidide suuremaid, 15-grammiseid, ööpäevaseid annuseid on kasutatud enamasti lihasmassi suurendamiseks ja keha koostise parandamiseks (12, 13).

Denatureerimata kollageeni kogused

Mõned uuringud on näidanud, et 10–40 mg denatureerimata kollageeni päevased annused võivad parandada liigeste tervist (14, 15).

Kuna kollageenil on nii palju eeliseid, võite mõelda, et äkki peaks võtma kollageeni rohkem, kui soovitus on. Kuid kollageeni puhul, nagu paljude toidulisandite puhul, ei ole rohkem alati parem.
Parim on järgida soovitatud päevase valgutarbimise suuniseid, mis põhinevad teie eesmärkidel ja vajadustel.
Liigne kollageeni (või muude valkude) võtmine võib põhjustada kõrvaltoimeid. Enam levinud on seedehäired ja ebamugavustunne soolestikus.

Mõned kollageeni toidulisandid on valmistatud toiduallergeenidest, nagu näiteks kalast, koorikloomadest või munast. Inimesed, kellel on nende toitude suhtes allergia, peaksid vältima nende koostisosadega tehtud kollageenilisandeid. On juhtumeid, kus on teatatud, et kollageenilisandid jätavad suhu halva maitse ning on põhjustanud seedeelundite kõrvaltoimeid, nagu puhitused ja kõrvetised.

Kollageen on ohutu ja mittetoksiline igapäevane toidulisand, mis tavaliselt ei põhjusta kõrvaltoimeid, kuid mõned ebameeldivad toimed võivad siiski tekkida (16).

• Kollageen võib põhjustada kõhukinnisust - kuigi kollageen on sooltele hea, siis uuringud on näidanud, et mõnedel inimestel võib tekkida, kollageeni kasutamise kõrvaltoimena, kõhukinnisus.
• Kollageen võib põhjustada isutust - ka seda on uuringutes kõrvaltoimena täheldatud, et kui inimesed on hakanud kollageeni toidulisandina juurde võtma, siis on nende söögiisu vähenenud.
• Ülitundlikus kollageeni suhtes - kuigi harv kõrvalnähe, on seda siiski täheldatud. Mõned inimesed on nimelt ülitundlikud kollageenivalgus sisalduva vaba glutamiinhappe suhtes ja neil võib tekkida seetõttu kerge peavalu või unehäired, kui nad tarbivad pikalt kollgeeni või võtavad seda vahetult enne magamaminekut.
• Neerukivide tekke võimalus - üks aminohapetest, mida kollageen rohkelt sisaldab, hüdroksüproliin, võib muutuda oksalaadiks ja erituda neerude kaudu uriiniga. Halbade tingimuste kokku langemisel võib see põhjustada neerukivide tekkimist. Selle vältimiseks jooge alati palju vett, kui võtate toidulisandina kollageeni.
• Kollageeni joomine võib tõsta kaltsiumi taset - Dr. Felixi meditsiinidirektor dr Samuel Malloy: "Te ei pruugi märgata, kui teie kaltsiumitase organismis tõuseb, kuid kui teie kaltsium on liiga kõrge, võib teil tekkida kõhukinnisus, väsimus, iiveldus, oksendamine ja luuvalud. Kõrvaltoime ilmneb, kuna paljud kollageenitabletid sisaldavad koostisosi, mis on pärit kõrge kaltsiumisisaldusega merelistest allikatest, näiteks karploomadest. Kui teil tekib selline kõrvaltoime, võiksite kaaluda mõne alternatiivse kollageenitoote võtmist." Seega võib kollageeni võtmine põhjustada selle kõrvalmõju tõttu iiveldust, peaaegu nagu oleksite haige. See reaktsioon on aga inimeseti erinev, nii et olge toidulisandi võtmise ajal teadlik sellest ja kui märkate sellist kõrvalmõju, siis pidage kindlasti vahet ning vajadusel vahetage toodet.
• Kollageen võib põhjustada allergilist reaktsiooni - Kollageen võib tekitada allergilise reaktsiooni, mis võib harvadel juhtudel olla eluohtlik. Allergilise reaktsiooni sümptomiteks on sügelus või kipitus suus või nahapiirkonnas, kuhu kollageeni kantakse, keele või naha turse , vilistav hingamine, kõhuvalu, iiveldus ja/või oksendamine. Kui teil tekib mõni neist sümptomitest, peate kohe lõpetama kollageeni võtmise/kasutamise ja pöörduma arsti poole.
• Kollageen võib põhjustada ärevust - kuigi kollageeni üks toimetest on ka stressi ja ärevuse vähendamine ei ole see kahjuks kõigil nii. Üks võimalikest kollageeni kõrvaltoimetest võib olla trüptofaani puudujäägi tekkimine. Trüptofaani taseme langus põhjustab teie serotoniini taseme langust, mis võib põhjustada närvilisust, ärrituvust, ärevust ja depressiooni. Seda on eriti oluline tähele panna, kui teil on juba meeleoluhäire. (16)

Kuid valdavalt on kollageeni toidulisandid inimeste jaoks ohutud.

Merekollageen on kaladest saadud kollageen, seetõttu nimetatakse seda ka nn kalakollageeniks, mis sisaldab I ja III tüüpi kollageeni molekule.

Merekollageenil on muu loomset päritolu kollageeniga võrreldes parem biosaadavus. Biosaadavus on kiirus, millega toitained meie sooleseina kaudu vereringesse imendub. Teisisõnu siseneb Merekollageen vereringesse kõigist teistest kollageeni tüüpidest kiiremini.

Kollageeni on 28 erinevat tüüpi, kuid kõige levinumad neist on I, II, III ja IV tüübid:

I tüüpi kollageen moodustab 90% kogu keha kollageenist ning see annab struktuuri nahale, luudele, kõõlustele, sidekoele ja hammastele.
II tüüpi kollageeni leidub elatses kõhres, mis toimib amortisaatorina.
III tüüpi kollageeni leidub organites, arterites, liigestes.
IV tüüpi kollageen osaleb filtreerimisel ning seda leiab naha erinevates kihtides.

Noorem organism suudab ise vajalikus koguses kollageeni sünteesida, kuid mida vanemaks me muutume, seda vähem on meie organism võimeline seda ise sünteesima. Üks nähtavatest märkidest selle kohta on naha lõtvus ja kortsud. Ja kuigi mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumisega on võimalik kollageeni tootmist toetada, muutuvad järjest populaarsemaks erinevad kollageeni sisaldavad näo-ja kehahooldustooted, kollageenipulbrid ja muud toidulisandid.

Mille poolest erineb merekollageen tavalisest kollageenist?

Kõige levinum kollageen, mida täna põhiliselt kasutatakse, on hüdrolüüsitud veisekollageen. Kuid järjest enam inimesi avastab ja võtab kasutusele kala-ehk merekollageeni.

Kui veisekollageen koosneb nii I kui ka III tüüpi kollageenist, siis kalakollageen koosneb põhiliselt I tüüpi kollageenist. See aga ei tähenda sugugi, et kalakollageen jääks veise omale kuidagi alla. I tüüpi kollageeni leidub kehas peaaegu kõikjal, välja arvatud kõhrkoes. See on seda tüüpi kollageen, mis moodustab 70% meie nahast ja on kõige rikkalikum kollageen kehas ning sellel on täita mitmeid olulisi ülesandeid! Seda seostatakse mitme positiivse mõjuga meie organismile, nagu nahaelastsuse parandamine, vananemisprotsessi pidurdamine, luude tervise tagamine, suurendab veresoonte tugevust.

Merekollageeni peetakse palju tõhusamaks kui veisekollageeni kuna see sarnaneb kõige enam inimese kehas leiduva kollageeniga ning lisaks on selle molekul veisekollageeni omast palju väiksem. Seetõttu läbib merekollageeni molekul kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ning imendub poolteist korda tõhusamalt. Merekollageeni toodetakse kalanahast, soomustest ja luudest. Hüdrolüüsitud merekollageen on mikrograanulitest koosnev pulber, mis on toodetud vaid valitud kalanahast.