Iga suve eel ja päikesepaisteliste ilmade tulekul näeme ja kuuleme pidevalt soovitusi ja meeldetuletusi, kuidas nahka ja iseennast päikese eest õigesti kaitsta. Ilmselt mõistame igaüks, et päikesekaitse toodete kasutamine on väga oluline, kuid paljud meist ei kaitse siiski oma nahka piisavalt või üldse mitte. Päikest nautides on oluline meeles pidada, et liiga palju head võib olla ohtlik. Kui tahad palju päevitada, sest eelistad pruuni nahka, siis tänapäeval on saadaval laias valikus isepruunistavaid tooteid, mis on palju ohutum lahendus pruuni jume saamiseks kui päevitamine. Kas oled teadlik, millised on peamised mured naha mitte kaitsmisel ja liigsel päikesekiirgusel? Kindlasti oled kuulnud päikesepistest, kuumarabandusest ja päikesepõletusest - kirjutame neist allpool lähemalt ning anname ka soovitusi enda ja oma naha liigse päikese eest kaitsmiseks.
Päikesepiste tunnused ja esmaabi
Päikesepiste on seotud ajutegevusega. See võib tekkida pikaajaliselt päikese käes viibides, eriti soodustab päikesepiste tekkimist peakatte mitte kandmine pea kaitsmiseks - müts, pearätik vms. Päikesepiste tekkimist soodustab välitingimustes ka õhu mitte liikumine ning suuremad füüsilised pingutused lauspäikese käes. Veresooned peas laienevad ning sellele võib järgneda tugev peavalu, iiveldus, kiire pulss, kuiv nahk, oksendamine, nõrkus, peapööritus ja minestamine. Halvimal juhul võib tekkida eluohtlik seisund, sest tõsisema ülekuumenemise korral lõpetab organism jahutamise ehk higistamise. Suurem oht päikesepiste tekkeks on lastel, nende puhul on oluline jälgida, et pikalt päikese käes olles oleks peas alati peakate ning nad jooksid päeva jooksul piisavalt vett.
Kui päikesepõletus on tekkinud, siis tuleb inimene toimetada kiiresti varjulisse kohta ning sättida poolistuvasse asendisse või tõsta/hoida pead kõrgemal. Oluline on kiiresti kannatanu pead ja keha jahutama hakata, pakkuda joomiseks jahedat vett, pritsida peale jahedat vett, katta keha jahedate kompresside/rätikutega ning inimene üleliigsetest peamistest riietest vabastada. Kui jahutamine ei muuda kannatanu olemist paremaks, inimene ei ole teadvusel või käitub segaselt, tuleb kutsuda kiirabi.
Kuumarabanduse sümptomid ja esmaabi
Kuumarabandus on mõneti sarnane päikesepistele, see on sageli esinev seisund kuumade ilmadega. On ka väidetud, et kuumarabandus on päikesepiste raskem vorm. Kuumarabandus võib tekkida samuti pikaajaliselt päikese käes olles, kõrge välistemperatuuri ja pikaajaliselt ebapiisava vee tarbimise tõttu. Kehas tekib vedelikupuudus, keha lõpetab higistamise ning halvimal juhul tekib kiiresti keha ülekuumenemine üle 40 °C, mis võib lõppeda eluohtliku seisundiga. Kergema kuumarabanduse korral võib inimesel tekkida peavalu, iiveldus, oksendamine ning südamepekslemine, raskema kuumarabanduse korral võib inimene teadvuse kaotada. Kõige enam on kuumarabanduse tekkimise oht väikestel lastel, üle 50 aastastel inimestel, kroonilisi haigusi põdevatel vanemaealistel inimestel ning rasket füüsilist tööd või sporti tegevatel inimestel.
Kuumarabandusega inimene vajab kohest abi, kui inimene on teadvuseta või krampides, tuleb kutsuda kiirabi. Ka siis, kui inimene on teadvusel, kuid kahtlustate siiski kuumarabandust, tuleks kutsuda abi. Inimene tuleb kiiremas korras toimetada varjulisse kohta. Kui kannatanu on teadvusel, siis pakkuda talle abi ootamisel jahedat jooki ning leida võimalused keha jahutamiseks (jaheda veega keha pritsimine, jahedad mähised). Eriti oluline on jahutada kaenlaaluseid, selga ja kaela. Võimalusel korral kraadige inimest, et näha, kas kehatemperatuur hakkab langema.
Päikesepõletuse sümptomid, esmaabi ja leevendamine
Kui nahk saab liialt ultraviolettkiirguse toimet nahale, tekib nahas põletik ehk päikesepõletus. Seda põhjustab liiga pikaajaline päikesekiirguse käes olemine ning selle tekkimist soodustab ka päikesekaitse toodete mitte kasutamine. Päikesepõletuse sümtomiteks on olenevalt põletuse raskusastmest punetav või tulipunane nahk, sügelev nahk, villide tekkimine, kerge/tugev valu ja tundlikkus. Võivad tekkida ka palavik ja külmavärinad, kuid siis on oht, et tekkinud on ka kuumarabandus või päikesepiste. Kergema päikesepõletuse korral kaovad valu ja tundlikkus mõne päeva jooksul, naha koorumine ning punetus ca nädala ajaga. Naha koorumise korral ei ole sellele otsest leevendust, see on paratamatu. Päikesepõletuse raviks ja leevendamiseks tuleb hakata nahka jahutama: jaheda veega niisutatud rätikute ja kompressidega, jaheda duši või vanniga, spetsiaalsete geelide ja vahtudega ning muude päikesejärgsete jahutavate ning rahustavate toodetega. Kuiva nahka tuleb niisutavate ja rahustavate, näiteks aloe verat sisaldavate kreemidega määrida. Väga oluline on ka vee joomine. Päikesepõletatud nahal kanna lohvakaid ja nahasõbralikke kangaid, et nahka rohkem mitte ärritada.
Päikesepõletus ja hapukoor
Palju kõneainet pakub, kas päikesepõletuse puhul tuleks nahka hapukoorega määrida või mitte. Üldine soovitus on siiski hapukoort mitte kasutada. Seda seetõttu, et hapukoor sisaldab rasva, mis ei lase nahal hingata ning ummistab poorid. Selle tulemusena võib päikesepõletus veelgi süveneda ning naha olukord halveneda.
SPF tähendus
SPF ehk päikesekaitsefaktor ehk toote võime kaitsta nahka UVB kiirguse eest. Mida kõrgem on SPF number, seda kauem kulub aega päikesepõletuse tekkimiseks. Kui inimesed kasutavad kõrget päikesekaitsefaktorit ehk SPF50 toodet, siis arvatakse, et on nahk on täielikult kaitstud ja päikesepõletust ei saa tekkida. Tegelikult ei kaitse ka kõrge päikesekaitsefaktor täielikult nahka, näiteks pakub SPF50 kaitset 98% UVB kiirgusest. Seetõttu tuleb ka kõrge päikesekaitsefaktoriga toote puhul toodet nahal mõne aja tagant uuendada, et päikesekaitse oleks maksimaalne.
Kuidas oma nahka ja iseennast päikese eest kaitsta?
Kasuta päikesekaitse tooteid. Nendele toodetele on märgitud SPF number, näiteks SPF50, mis näitab, kui tugevat kaitset toode pakub. On uurimusi, mille kohaselt võiks Eesti suvise päikesega kasutada vähemalt SPF30 tooteid, kuid SPF50 on kõige efektiivsema kaitsega. Päikesekaitsetoodet tuleks nahale määrida juba ca 30min enne päikese kätte minekut, et see jõuaks mõjuda. Päikese käes olles tuleks päikesekreemiga nahka uuendada iga paari tunni tagant, sest päikesekreem kulub paratamatult higistades, käega katsudes ja ujudes maha. Oluline on kaitsta päikese eest ka nägu ja huuli. Huulte jaoks on olemas spetsiaalsed päikesekaitse faktoriga huulepalsamid. Päikesekaitse toodete kasutamine võib paljude jaoks olla tüütu kohustus, kuid seda tehes saame ära hoida naha enneaegset vananemist ning nahavähki.
Kata keha riietega ja kasuta päikeseprille. Kui viibid pikalt päikese käes, siis on oluline panna pähe (noka)müts, pearätik vms. Nii ei tee päike peanahale liiga ning väheneb päikesepiste saamise oht. Kanna kerget, mugavat ja mõnusast materjalist nahasõbralikku riietust, mis ei oleks kehale liialt ümber. Ära unusta ka UV-kaitsega päikeseprille.
Väldi pikaajaliselt intensiivse päikese käes olemist. Päike on kõige intensiivsem ajavahemikus kella 10´st kella 16'ni päeval. Ära ole sel perioodil liiga pikalt päikese käes ning väldi ka raske füüsilise töö või spordi tegemist sel ajal. Kui soovid päevitada, siis tee seda pigem hommiku- või õhtupoole, nii säästad naha tervist.
Joo piisavalt vett. Vee joomine on oluline iga päev olenemata aastaajast, kuid kuumade suveilmadega tuleb sellele erilist tähelepanu pöörata. Tarbi regulaarselt vedelikke, neist parim on jahe vesi. Alkohol ja kuumad ilmad ei sobi omavahel kokku. Söö ka kõrge veesisaldusega puu- ja juurvilju, näiteks arbuusi ja kurki.
Peale päikese käest viibimist kasuta päikesejärgseid tooteid. Olemas on lai valik tooteid nii kehale kui ka juustele, mida peale päikese käes viibimist kasutada. Kasuta jahutavaid ja rahustavaid kreeme, geele või vahtusid, et päevitusjärgset nahka kaitsta ja hooldada.