Probiootikumid

Soolestiku tervisest saavad alguse ka meie haigused või tervislik seisund. Enne kui haarad ravimite järgi, tuleks mõelda kas meie soolestikus on soodsad tingimused headele bakteritele ja kuidas saada sealt ära halbu baktereit. Selle tasakaalu normi saades tavaliselt kaob vajadus ravimite järele.

Võrdleme erinevate tootjate probiootikume ja püüame selgitada, mis neil vahet on

Probiootikumid - kellele ja millal?

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mille piisav manustamine on tervisele kasulik. Need head bakterid aitavad seedida toitu, omastada toitaineid ja vitamiine, parandada meeleolu, ravida teatud soolestikuprobleeme, hoida kontrolli all patogeenseid baktereid ning toetada immuunsusteemi. Kuid millal on probiootikumide võtmine kõige asjakohasem? Selles artiklis käsitleme erinevaid olukordi, kus probiootikumid võivad olla abiks, kuidas valida kvaliteetseid probiootikume ja mida silmas pidada nende ostmisel.

1. Antibiootikumide kuur

Antibiootikumid on mõeldud haigustekitajate hävitamiseks, kuid nende kõrval võivad kahjustuda ka kasulikud bakterid organismis. Sel põhjusel võib antibiootikumide kuuri ajal ja pärast seda olla kasulik võtta probiootikume, et taastada normaalne mikrofloora ning vältida antibakteriaalsest ravist põhjustatud kõhulahtisust. Probiootikumid tuleks manustada antibiootikumidega eraldi, vähemalt 2-3 tunnise vahega, et antibiootikumid ei takistaks probiootikumide elutegevust.

2. Seedeprobleemid

Seedeprobleemid nagu kõhukinnisus, kõhulahtisus ja gaasid võivad viidata sellele, et heade bakterite hulk organismis ei ole piisav. Probiootikumid aitavad soolestikus taastada heade bakterite osakaalu, toetades seedimist, toidu lõhustamist ning vitamiinide ja mineraalide imendumist. Kui seedeprobleemid püsivad, võib proovida probiootikume juurde võtta, kuid samal ajal tuleks üle vaadata ka toitumine.

3. Meeleoluhäired

Meeleoluhäireid, nagu stress ja depressioon, on seostatud soolestiku mikrofloora tasakaalutusega. Probiootikumid aitavad kõhus taastada heade bakterite osakaalu, mis omakorda võib aidata tõsta serotoniini ehk õnnehormooni taset. Kui tunned end pidevalt stressis või kurvameelsena, võib probiootikumide võtmine olla üks võimalus oma heaolutunde parandamiseks.

4. Nahaprobleemid

Nahk ja soolestiku mikrofloora on tihedalt seotud. Tasakaalus soolestiku mikrofloora peegeldub säravpuhtal nahal, samas kui põletikuline soolestik väljendub põletikulisel nahal. Kui sul on nahaprobleemid, nagu akne või ekseem, võib probiootikumide võtmine aidata parandada nii soolestiku kui naha tervist.

5. Toidumürgitus

Toidumürgituse korral on organismi sattunud kahjulikud ained, halvad bakterid või viirused. Kui organismis pole piisavalt häid baktereid, et nendega võidelda, haigestutakse. Probiootikumide võtmine aitab organismil taastada heade bakterite osakaalu ning leevendada toidumürgituse kulgu. Lisaks toidulisanditele võib proovida tarbida ka probiootilisi toite, kui enesetunne seda lubab.

6. Immuunsusprobleemid

Kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus ning head bakterid on need, mis kaitsevad meie immuunsusteemi, luues esimese kaitseliini haigustekitajate vastu. Kui immuunsüsteem on nõrk ja haigestutakse sageli, võivad probiootikumid olla abiks immuunsuse tugevdamisel.

7. Pärmseeneprobleemid

Organismis vohav pärmseen võib tekitada erinevaid naha-, küünte- ja limaskesta probleeme. Probiootikumid aitavad organismil saavutada uuesti mikrofloora tasakaalu ja kontrolli pärmseene üle.

Kuidas valida head probiootikumid?

Parima probiootikumi valimisel tuleks arvestada järgmisi aspekte:

• Tüvede mitmekesisus: Hea probiootikum sisaldab erinevaid bakteritüvesid, mis sobivad omavahel ja suudavad soolestikku jõudes teiste bakteritega koos toimida. Inimspetsiifilised piimhappebakterid on teadusuuringutega tõestatud efektiivseks soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel.
• Bakterite arv: Probiootikum peaks sisaldama piisavalt suurt hulka elusaid baktereid, et neil oleks organismis märgatav mõju.
• Toote kvaliteet: Kvaliteetne probiootikum on valmistatud vastavalt toiduohutuse standarditele ning ei sisalda allergeene, piimatooteid ega laktoosi.
• Säilitamistingimused: Probiootikumid tuleks hoida toatemperatuuril, pimedas, mõõduka õhuniiskuse juures, et bakterid säilitaksid oma elujõu.

Mida silmas pidada probiootikume ostes?

• Tüvede nimetused: Hea probiootikum sisaldab selgelt märgitud bakteritüvede nimetusi ja nende hulka tootes.
• Tootja maine: Usaldusväärne tootja tagab toote kvaliteedi ja vastavuse toiduohutuse standarditele.
• Parim enne kuupäev: Kontrolli toote säilivusaega ja hoia probiootikume nõuetekohastes tingimustes, et säilitada nende efektiivsus.

Kuidas probiootikume manustada?

• Võta probiootikume tühja kõhuga: Probiootikumid tuleks võtta 30 minutit enne sööki, et vältida nende kahjustumist maos tekkiva happe tõttu. Manustamise eesmärgil tuleks juua ka suur klaas vett.
• Vältida kuuma ja happelist: Probiootikumide võtmisel tuleks vältida nende segamist kuuma toidu ja jookide ning kohviga, samuti ei soovitata neid manustada happeliste ega gaasiliste jookidega.
• Jälgida antibiootikumidega võtmise ajastust: Probiootikume ei tohi võtta antibiootikumidega samal ajal, vaid 2-3 tunnise vahega, et antibiootikumid ei takistaks probiootikumide elutegevust.

Kokkuvõttes on probiootikumid oluline osa tervisliku organismi mikrofloorast, aidates toime tulla erinevate terviseprobleemidega. Kvaliteetsete probiootikumide valimine ja nõuetekohane manustamine aitavad tagada nende efektiivsuse organismis. Konsulteeri kindlasti oma tervishoiuspetsialistiga enne mis tahes toidulisandi tarbimist ja kuula ka oma sisetunnet.

Loe lähemalt, miks sa vajad probiootikume - 7 põhjust, mila sa peaksid võtma probiootikume ja kuidas seda õigesti teha